“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lindude haigused”
Kutseoskus on eduka tegutsemise eeldus. Selle saavutamiseks käiakse koolides, püütakse hankida uusi teadmisi ja omandada vilumust. Teroeetililise koolituse seisukohast on tavaliselt takistuseks vähene keelteoskus. Suurem osa teaduslikust kirjandusest on võõrkeelne, nii et selle kasutamise eeldab pikaajalisi võõrkeelte õpinguid. Mida enam on mingi eriala spetsialiseerunud, seda raskem on leida vastavat kirjandust. Heaks näiteks on siinkohal veterinaaria […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Lindude ränne”
Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusevaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. … Sees endise omaniku tempel.
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn ja tähed”
Inglise füüsiku ja astronoomi A. C. Clarke´i romaani tegevus toimub kauges tulevikus. Galaktikaimpeeriumi perifeeriaks muutunud Maal on rajatud “surematute” linn Diaspar, hiigelarvuti juhitav suletud ühiskond. Teose kangelane Alvin püüab suletud ringist välja tungida, et leida ideid ja jõude, mis aitaksid Diaspari ühiskonna välja hinetust stagnatsioonist. Sari: “Mirabilia”
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat”
Liviuse suurteose säilinud 35 raamatust on eesti keeles nüüd tervikuna olemas kaks. Siinses köites avaldatud 21. raamat käsitleb Rooma riigi ajaloo üht olulisimat vastasseisu – Teist Puunia sõda, mille kuulsaim osa on Kartaago vähejuhi Hannibali tungimine üle Alpide Itaaliasse. Livius kirjutab küll haaravalt Rooma riiki ähvardanud ohtudest, aga mitte vähem kaasakiskuv ei ole vaenlase hiilgava […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Linnud. Pööra pilk avastuste maailma”
Sari: Uudistaja Lenda hämmastavate lindudega üle kõrbete, merede, metsade ja lopsakate vihmametsade On võimalus kohtuda arvukate sulissõpradega roosadest flamingodest lobisevate papagoide ja kihutavate jooksurkägudeni Põnevate fotodega põimitud faktirikas tekst tagab, et “Uudistaja” on laste jaoks suurepärane ja hariv sari Konsultant Mark Fox on Londoni Ülikooli Kuningliku Veterinaarkolledži vanemlektor ja kaasdirektor Ulukitervise magistrikursusel, mida peetakse koos […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Linnulennult”
Charlie Trumperi teekond Whitechapelist Chelsea Terrace´ile, kus tema unistuse teostumine alguse saab, on linnulennult ainult paar miili, aga Heffrey Archeri oskusliku sule all saab sellest haarav eepiline jutustus 20. sajandi võitudest ja kaotustest, armastusest, auahnusest ja kättemaksust.
“Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist”
1992. aastal saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomustab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde, graffitit, piltmõistatusi, anekdoote, lauluparoodiaid, salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid, rebaseks löömist, kaartidega ennustamist, koolilaste mänge, seletamatuid juhtumeid, mõistatusi.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Lipud. Värviraamat”
Raamatus on lastele värvimiseks 45 riigilippu: kõikide Euroopa Liidu riikide, Eestile tähtsate lähiriikide ja maailma suurriikide lipud, lisaks mõned värvikirevad lipud maakera eri paigust. Värviraamat on mõeldud nii mudilastele kui kooliskäijatele. Suuremad lapsed saavad lisaks lippude tundmaõppimisele teatmikest välja otsida ja siia kirja panna riikide tähtsaimad andmed, näiteks pealinn, riigikeel jne.
