“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma maksan kätte”
40 surmavat plaani Kättemaksul on iidne iseloom, see on pärit aegade algusest. Salavihal on tuhandeid ilmeid ning teinekord võib see viia välja veresaunani, milles osalejad ei pruugi enam mäletadagi, mis põhjusel nad üksteist tapavad. Konflikti otsekohese lahendamise asemel puutume siin kokkuv vinduva vihaga, mille eesmärk on meile haiget teinud inimene vähehaaval hävitada. Kättemaksulugusid uurides märkasime, […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
“Ma olin Nürnbergis”
Richard W. Sonnenfeldt on ainus veel elus olev inimene, kes on pärast sõda vestelnud kõrgeimate natsikurjategijate Göringi, Speeri, von Ribbentropi, Streicheri ja teistega. Tollal 22-aastane kakskeelne reamees võeti oma üksusest tõlgiks ning temast sai 1945. aastal toimunud Nürnbergi sõjakuritegude protsessil Ameerika süüdistusmeeskonna peatõlk ja ülekuulaja. Sonnenfeldt veetis tunde, küsitledes Hitleri käsilasi ja pitsitades koonduslaagrite ülemaid. […]
“Ma tahan elada”
Niina Lugovskaja on teismeline, kelle elu peaks olema lihtne: kodust kooli ja koolist koju, koolitöö ning vaba aja veetmine – teater ja raamatud. Temaealised poisid vaatava tüdrukuid, tüdrukud poisse. Armutakse järgemööda kõigisse meeldivatesse noormeestesse. Mõeldakse tulevikule, abielule ja lastele. Elu kulgeb oma loomulikku rada. Aga… Aga aasta on 1932 ja Niina Lugovskaja elab Venemaa pealinnas […]
“Ma teenindasin Inglise kuningat”
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole. Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete […]
“Ma vallutan lossi”
Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama. Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde […]
“Ma vilistan ilusatele meestele”
Mõnikord saab Lindal tõest kõrini. Tema distants-suhe Mike´ga on juba niigi komplitseeritud ja siis üllatab mees teda uudisega, et tal on viieaastane imekena tütar, kelle süda vallutamist vajab. Kuid see pole üldsegi nii lihtne. Ka töö reklaamiagentuuris on pidevalt närviline. Linda otsustab: midagi peab muutuma. Õigel hetkel satub tema teele tuttav fotograaf, kes teeb ettepaneku […]
“Maa ekvaatori all”
Sari: Maailm ja mõnda Raamat “Maa ekvaatori all” kujutab endast reisimärkmeid sõidust Indoneesiasse, kus autor viibis 1955. aastal. Kirjanikku üllatas selle maa imeilus loodus ja sealse rahva peen kultuur ning kunst. Nördimust õhkuvad leheküljed, kus jutustatakse hollandi kolonisaatoritest, kes ei soovi oma käsi Indoneesia rikkuste küljes lahti lasta. Erilise soojuse ja poolehoiuga pajatab autor vabastusliikumisest […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maa õnnistus”
Knut Hamsuni tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest. Sari: “Nobeli laureaat”
“Maa-alune käik Pirita ja Tallinna vahel”
Eestimaa rahvajutt Mille andmed on kogutud kroonikatest ja suusõnalistest traditsioonidest. Esmalt aastal 1603 Tallinna Oleviste kiriku köstri Martin Liebetrauti poolt Ala-Kolga saksa keeles kirja pandud, hiljem Simon Schlaukopf’i (kavalpea) poolt, kes oli Rakvere raekirjutaja, saksa kirjakeele tõlgitud.
“Maa-aluses riigis”
/—/ Miks ma õieti läksin Seitsme ava koopasse? Pole kahtlust, et seiklused tõmbavad mind. Kuid oleks võinud natukenegi mõelda, kurat võtaks! Hagenbecki on siiski kergem mõista. Tema teadis, mille nimel riskeeris tiigrite keskel. Kui oleks mingi aare selles neetud augus … Kuid midagi tuleb öelda, kui küsitakse, mis mind sinna kiskus, misk karst mulle huvi […]
“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maa=ilm”
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa […]
“Maadeavastaja raamatukogu”
Uus-Inglismaa unises kolkalinnas sureb segastel asjaoludel maineka ülikooli eestlasest professor. Asja asub uurima kohaliku ajalehe noor reporter, kes jõuab salapärase professori kaudu igavese elu saladust säilitava alkeemiku jõuguni. Sitsiilia õukonnageograaf al-Idrisi asub 1154. aastal rännakule, et kaardistada kogu tuntud maailm. Tema raamatukogus leidunud 15 haruldast eset lähevad murdvarga süül laias ilmas kaduma, kuni keegi neid […]
“Maadluse õpetamine ja treening”
Viimastel aastatel on tunduvalt tõusnud maadlusspordi massilisus ja spordimeisterlikkus nii meie vabariigis kui ka Tartu Riiklikus Ülikoolis. See tingib ka senisest suurema kaadrite vajaduse treenerite ja eriti ühiskondlike instruktorite osas. Seoses sellega, et maadlusspordi alal on väga vähe eestikeelset kirjandust, on käesolev brošüür “Maadluse õpetamine ja treening” väga vajalik maadlusspordi treeneritele ja ühiskondlikele instruktorite ning […]
