“Luuletused”
Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. – 13. III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava ligi 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda […]
“Luuletusi ja uitmõtteid”
Aga eks seegi ole looming, kui kaunis hetk või nägemus meie hinges tuhandekordselt eri tahkudelt vastu peegeldub …
“Luuletusi”
Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad. Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Luumurd”
Kriminaalromaan Dick Francis jõudis noorpõlves olla lennukipiloot, spordiajakirjanik ja džoki – üksvahe peeti teda Inglismaa parimaks takistussõitjaks, 1962. aastal hakkas ta kirjanikuks. Ta on pälvinud USA ja Suurbritannia kõrgemaid seikluskirjanduse auhindu. Oma ratsasportlase kogemusi on ta kasutanud kümmekonnas põnevusromaanis, mille kriminaalne sündmustik laseb autoril rõhutada eetika- ja moraaliprobleeme. Niisugune on ka käesolev teos.
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Luus”
Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võibolla on see teie raamat. Raamat, millel pole algust, lõppu. Löö lahti ükskõik kust. Eesti proosa. Raamatu seisukord jätab soovida: kaaned kulunud ja raamat lugemisest paremale viltu langenud.
“Lux Gravis ehk raske valgus”
Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest. Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte […]
“Lužini kaitse”
„Lužini kaitse“ on Vladimir Nabokovi esimene meistriteos. See räägib kuristikust geniaalsuse ja normaalsuse, mõistliku igapäevase eksistentsi ja saatuseseaduste vahel. Ja nagu pealkirigi viitab, jutustab see raamat malest. Peategelane Lužin kasutab malet kui pelgupaika igapäevaelu halluse eest. Mis saab, kui malemäng muutub kinnisideeks ja tõrjub järk-järgult välja reaalse maailma? Algab pikk pinev partii Elu vastu, mis […]
“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Lydia’s Impatient Sisters”
A Feminist Social History of Early Christianity. “Lydia’s Impatient Sisters” offers a social history of the everyday life of women, setting common experiences of labor, money, illness, and resistance in the context of the Roman imperial society.Luise Schottroff relates this history to important theological topics in New Testament, such as the revelation of God and […]
“M.I.L.K Friendship”
Good times made better and bad times forgotten due to the healing magic of friendship. – Maeve Binchy
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Ma armastasin sakslast”
“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.” Rudolf Sirge, 1935 “Võib […]
“Ma armastasin venelast. Nemad”
Kaks ea- ja rahvuspiire kompivat armastuslugu. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus või võimetus asise maailma kehtestatud kirjutatud ja kirjutamata reeglite rägas. Teoste esmailmumise aegu 80-ndate lõpus pälvisid romaanid tähelepanu oma sügavalt naiseliku lähenemisega väga ränkadele teemadele. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Ma ei anna su hingele rahu”
Kui Laurie Morani mees jõhkralt tapeti, nägi ainult kolmeaastane Timmy isa mõrvari nägu. Viis aastat hiljem näeb ta ikka veel unes tolle mehe siniste silmade teravat pilku. Lauriet vaevavad veel muudki košmaarid – põgeneva tapja ähvardus ta pojale: “Ütle oma emale, et tema on järgmine ja siis tuleb sinu kord…” Nüüd tegeleb Laurie jälle mõrvajuhtumiga, […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
