“Michael Jackson”
Kuidas sai mustanahalise kraanajuhi pojast üks maailma kuulsamaid inimesi?
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Michelangelo Buonarroti. Elu ja looming”
Noorusaastad Firenzest põgenemine Tagasi Firenzes Sixtuse kabel Julius II hauamonument San Lorenzo kirik Rooma Hilisem looming
“Michelangelo. Tema monumentaalne elu”
Michelangelo elul olid kolossaalsed mõõtmed. 31-aastasena peeti teda Itaalia parimaks kunstnikuks; ammu enne seda, kui ta ligi 90-aastasena suri, oli laialt levinud arvamus, et ta on kõigi aegade suurim skulptor või maalikunstnik (tema vaenlaste meelest aga ülbe, tahumatu, petisest ihnuskoi). Aastakümneid töötas ta Euroopa igimuutuvas sündmuskeskmes, ajal kui liiguti renessansiajastust vastureformatsiooni. Tema teoste kohta, mille […]
“Michelsoni immatrikuleerimine”
Tosin üksikõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Loomingu Raamatukogu 4/1971
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Mida küsivad meilt suured filosoofid”
Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, […]
“Mida on lastele eduks vaja. Täiskasvanute edu neli tugisammast”
Te armastate oma lapsi ja tahate, et neist kasvaksid edukad, enesekindlad ja end teostanud täiskasvanud, kes saavutavad oma sihte ja suudavad endast teistele midagi anda. Ilmselt on teil ettekujutus ka sellest, millistena te neid näha ei soovi: hellitatute, laiskade ja sõltuvatena. Aga mis siis eristab oma sihte saavutavaid täiskasvanuid läbikukkujatest? Selleks pole ei geneetika ega […]
“Mida peab teadma naine”
Alljärgnevate ridadega püüan tasandada lünka eestikeelse günekoloogilise populaarteadusliku kirjanduse valdkonnas, arvestades kuuldut-nähtut igapäevasest elust.
“Mida taevas võib meile rääkida”
Ema on kursusel. Isa tööreisil. Kaheksa-aastane William peab seepärast jääma nädalaks tädi Gunvori hoolde. Ta ei tunne tädi kuigi hästi, aga ta teab, et tädile ei meeldi lapsed (ega vist inimesed ülepea). Ja ta peab olema seal TERVE nädala – see tõotab küll tulla kõige hullem nädal Williami elus. Aga lugu ei lähe üldsegi nii, […]
“Midagi head”
Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti “jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on. Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, […]
“Midagi on valesti”
Eesti juurtega populaarse rootsi kirjaniku Martina Haagi raamat “Midagi on valesti” on romaan ellujäärmisest, põhjatust tundrujärvest, kuhu keegi minna ei tohi, ühest punaseruudulisest jopest ja sellest, kuidas end lõpuks püsti ajada, kuigi oled surmkindel, et rohkemaks pole sa suuteline. Petra ja Andres on olnud abielus viisteist aastat, neil on kaks toredat poega. Nad on õnnelik […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Mielen rajoilla. Arjen kummat kokemukset”
Arkiymmärryksen ylittävät, yliluonnollisilta tuntuvat kokemukset ovat yleisiä, mutta suhtautuminen niihin on latautunutta. Kokemusten luonne ja allkupreä askarruttavat ihmisiä: ovatko kokemukset todellisia vai mielen sairautta? Lääketiede arvottaa kokemukset epänormaaleiksi, uskonnollisissa ja new aeg – tulkinnoissa niitä taas on pidetty hyväksyttävinä ja suotavina. Taiteilijoille nämä kokemukset ovat osa luovaa työtä. Mielen rajoilla kuvaa kummia kokemuksia yli 200 […]
“Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming”
Selle raamatu autor on alaliselt Tallinnas elav Vene kirjandusteadlane, filosoofiadoktor, professor, Venemaa Kirjanike Liidu liige. Praegu juhatab ta Tallinna Puškini Instituuti. “Don Quijote” autori elulugu on Hispaania arhiivide ja raamatukogude tolmus tehtud hoolika uurimistöö vili. Minu kandidaadi- ja doktoritöös esitatud tohutu hulga faktide ja mõtete loomingulise ümbertöötamise tulemus. Tulemus, mis algsel kujul ilmus legendaarses Vene […]
“Mihhail Bulgakov. Meister, geenius, isiksus”
Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Mihkel Lüdig. Sõnas ja pildis”
Mihkel Lüdig, meie vanema põlvkonna väljapaistev helilooja, oli üks neist, keda anne ja muusikaliste teadmiste janu viisid Eestimaa suitsulõhnalistest talutarest Venemaa suurlinnadesse õppima. Muusikapõllul hakkas helilooja vagusid ajama juba konservatooriumi õpilasena. Tema viljakamad aastad möödusid töös koorijuhina, organistina ja pianistina. Peterburi eesti ja vene muusikaringkondades. Siirdunud kodumaale tagasi, pühendas Lüdig kogu oma jõu Tallinna konservatooriumi […]
