“Mikael Karvajalg”
Mika Waltari ajaloolise romaaniga “Mikael Karvajalg” jätkab kirjastus Varrak Mika Waltari loomingu uustõlgete avaldamist eesti keeles. Romaan kujutab soome päritolu noormehe Mikael Karvajala elu ja seiklusi varauusaegses Euroopas. Peategelase pilgu läbi saab lugeja tuttavaks olulisemate poliitiliste, majanduslike ja religioossete sündmustega Euroopas 16. sajandil, ajal, mil sarnaselt tänasegi päevaga leidsid aset suured muutused. Romaanile on kirjutanud […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks jalgpall on oluline”
Raamat räägib väikese poisi sirgumisest väga hinnatud jalgpalluriks, tema lapsepõlvest, kooliajast ning jalgpalluri karjäärist. Pele, kodanikunimega Edison Arantes do Nascimento sündis 23. oktoobril 1940 Três Coraçõesis Brasiilias ning oli Brasiilia jalgpallikoondise ründaja. Ta on kolmekordne maailmameister ning samuti on Pelé on valitud ka 20. sajandi parimaks jalgpalluriks.
“Miks kaotasime iseseisvuse”
August Ots sündis 22. septembril 1901 Viljandimaal Tarvastus Puskari talus. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis õigusteaduskonna ja Rootsis ümber õppinud inseneriks. Iseseisvusajal oli ta Viljandis advokaat ja ajaleht “Sakala” omanik ning peatoimetaja. Hiljem kutsuti ta majandusministeeriumi nõunikuks. See ametikoht võimaldas August Otsal toimida valitsuse tegevuse poliitilise vaatlejana Toompeal. Tema sulest on ilmunud teos “Mehed sündmuste […]
“Miks karta puuki?”
Inimesed on huvitatud puukide vahendatavatest haigustest, nagu näitab ka suur selleteemaliste küsimuste hulk, mida laiem avalikkus, patsiendid ja meediakanalalid aastate jooksul on käesoleva raamatu autoritele esitanud. Osale küsimustest võib arstil, kes pole otseselt teemasse süvenenud, olla raske vastata. Rohkesti vasuolulist ja kohati lausa segadusse ajavat teavet pakub muidugi näiteks internet. See teabehulk võib viia ajastu […]
“Miks me ostame. Ostuteadus”
Raamat põhineb aastatepikkusel uurimusel, mille jooksul jälgiti inimeste käitumist kauplustes, korraldati videovaatlusi, küsitleti ostjaid ja korraldati turu-uuringuid. Autor näitab, milliste kunsttükkidega saab kliendis ostuotsust tekitada, unustamata sealjuures, et ka kõige impulsiivsemal ostjal on alles teatud hulk tervet kahtlevat mõistust. «Miks me ostame» on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde ja selle autor on tunnistatud suurimaks autoriteediks […]
“Miks me sõdime”
Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, […]
“Miks nad ei kutsunud Evansit?”
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. […]
“Miks puhkevad sõjad. Geopoliitika ajastu”
Millised olid möödunud sajandi olulisimad sõjalised konfliktid ja kuidas nad mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut XXI sajandil? Millised on sõja põhjused, vormid ja mõõtmed? Kes on sõjateatri tegelased ja millised on panused selles mängus? Käesolev raamat üritab nendele ja paljudele teistele sõda puudutavatele küsimustele vastust pakkuda. Ülesehituselt – arutluste, skeemide, illustratsioonide ja kaartidega – tahab raamat olla […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Millennium. Ennustused aastaks 2000”
Ennustused aastaks 2000. (Pidi vist maailma lõpp tulema…)
“Millennium”
In AD 900, few would have guessed that he splintering kingdoms of Europe were candidates for future greatness. Hemmed in by implacable enemies and an ocean, there were many who feared taht they were nearing the time when the Antichrist would appear, heralding the world´s end. Instead there emerged a new civilization. It was the […]
“Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel”
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel Kolm paksu Inimväärne elu Üks veski seisab vete pääl… Pime hobune Väikelinna hirmsad saladused Hümn Saatanale Põnnadi, põnnadi Vanaisa ja metsavennad Eaka haritlase juubelikõne Saunapäev Valesti Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, “Loomingu” peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks […]
“Mina ja Eesti… Üks elulugu”
Kalev Jaik. Sündinud 7. sept. 1942. aastal Tartus. Koolis käinud 7 klassi, kuid alates noorusest olnud iseõppinud eraklik filosoof. Nõukogude ajal KGB poolt eriliselt, järjekindlalt ja julmalt tagakiusatud isik. Eesti vabariigi ajal aga esialul lumpenproletaarlane ja hiljem invaliidsuspensionär. Nõukogude ajal elatust teeninud töölisena tööstuses. Senini avaldatud töödest “Kaks majandusteadust”, 312lk., Tartu 2004. Raamat “Mina ja […]
