“Mees, kes jäi ellu”
On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt […]
“Mees, kes jälgis naisi. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 2. osa Kuumalaine käes vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist jõhkralt mõrvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel Höglundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud. Mõrvade käekiri toob meelde sarimõrvar Edward Hinde, kelle krimipsühholoog Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, Lövhaga range režiimiga vanglas, on Hinde kõik see aeg ka püsinud. Sebastian sokutab end […]
“Mees, kes jooksis üle tänava”
Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.
“Mees, kes oli Neljapäev”
Luupainaja Tunnustatud inglise kirjaniku G. K. Chestertoni tuntuimat romaani “Mees, kes oli Neljapäev” on tituleeritud ka metafüüsiliseks põnevikuks. Esmapilgul sirgjoonelisse ning seiklusrikkasse detektiivilukku murravad inimelu põhiküsimused – aga kas ei juhtu seda iga tõepoolest hea põnevusromaani puhul? Vahest küll, aga kui harilikum põnevuskirjandus vaid viitab neile või tegeleb nendega natuke, siis Chesterton tõmbab oma detektiivloo […]
“Mees, kes ostis Londoni”
Kriminaalromaan “Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääletult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend “enesetapmise kalduvustega” ripuks lõdvalt… […]
“Mees, kes otsis oma varju”
Millenniumi sarja 5. raamat Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end võrdlemisi turvaliselt ja teeb kõik selleks, et vältida konflikte teiste kinnipeetavatega. Flodberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb üht noort Bangladeshist pärit naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga. Vanglasse tuleb Lisbethile […]
“Mees, kes polnud mõrtsukas. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 1. osa Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist. „Peategelane, positiivne kangelane, geniaalne profileerija, parim uurija Sebastian Bergman on maailma kõige halvema iseloomuga inimene.“ Andrus Vaarik, […]
“Mees, kes tahtis olla Lindbergh”
Lugu kangelastegudest, armastusest ja väärtustest, millest loobutakse, kui elu meid üllatada otsustab. Carlos Bernardo on nägus portugali noormees. Maailm on tema ees valla. Kui ambitsioonikas Saksa lennufirma MagicWings oma Lissaboni-Berliini ja Lissaboni-Krakovi liinide meeskondadesse uusi liikmeid otsima hakkab, on lennusaatja koht suurema pingutuseta selle laitmatult Goethe keelt valdava noormehe oma. Võrratutel Airbusi lennukitel töötades jälgib […]
“Mees. Otse ja ausalt”
Kes üldse on mees, millal saadakse meheks, millal ma võin öelda, et olen mees? Kes kurat oskab sellele küsimusele praegusel ajal Eestis vastust anda. Vanadel aegadel oli lihtne – olid kindlad asjad. Kas Vene sõjaväest tagasi tuli, oli mees. Siis oli aeg naine võtta, pere teha ja ülejäänud elu tööd rügada, et naine saaks kodus […]
“Mees”
Sellest viimasest asjast ei käi minu mõistus üle… Jalgpallihaiged peaksid enamasti olema elutervelt heteroseksuaalse suunitlusega, aga naudivad täiel rinnal higiseid Mehi, kes võiduvärava puhul mingit kobarnussi sarnast rituaali sooritavad. Väljakul, tuhandete vaatajate silme all! Nilbe! Radikaalsemad neist kipuvad “sita vahtu lööjaid” kolkima… Mind jääb painama tundmus, et tegemist on latentsete salgavate Homodega. Kapipededega, niisiis. vaataks […]
“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meeste südamed ja elu”
Inglise tuntud nüüdiskirjaniku Fay Weldoni romaan “Meeste südamed ja elu” viib meid käesoleva sajandi kuuekümnendate aastate muudatusterohkele Inglismaale. See on lugu armastusest ja rumalustest, mida armastuse pärast tehakse, kui see on arutu, põikpäine ja armukadedusest kiusatud. Autor on nelja lapse ema ja teab ning tunnetab laste vajadusi ja lastevanemate vastutust, ja tema eesmärgiks on näidata, […]
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Meevabrik. Mesilaste imeline maailm”
Mesinik näeb elusolemist ja elu ainulaadselt liigutaval moel. Meie ees on jutustus elust mesitarus, mis viib lugeja retkele tohutusse hästitoimivasse meevabrikusse – seal avaneb terve maailm täis omapäraseid tüüpe, nutikaid lahendusi ning vapustavat korrapära. Näeme vabrikuhoonet ja tootmisvahendeid, personali, juhtkonda ja toodangut. Saame teada, kes, kuidas ja kellega koos töötab või kes eraldi hoiab, tutvume […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Mehed ja nende mänguasjad”
Õpime mõistma mehi, mõistes nende suhet vidinatega. Kui oled kunagi märganud, et su mees veedab rohkem aega oma peene uue õngeridva, stereosüsteemi, digitaalse golfikepi või mobiiltelefoni headset’i kui sinu seltsis, ei ole sa üksi. Mehe lahutamine tema vidinatest on praktiliselt võimatu. Kui soovid mehi tõeliselt mõista, pead tingimata mõistma nende suhtumist oma mänguasjadesse. Raamatust “Mehed […]
“Mehed sündmuste kurvidel. Läbielamusi ja mälestusi”
Käesolev raamat on kirjutatud eesti ühiskonna ja tema vaba seltskondliku tegevuse kaitseks võõrsil, kus rahvalikud huvid peavad seisma kõrgemal kõigist isiklikest ja organisatsioonide ning gruppide huvidest. Eesti rahvas kodumaal peab rasket etnilist eksistentsivõitlust venestamise vastu, kus puudub õiguslik kaitse ja isiklik julgeolek, millest teadlikkus kohustab vabadusse pääsenud tütreid ja poegi kandma ohvreid oma rahvuse üleelamiseks, […]
“Mehhiko – Päikesekivi maa”
Sisukord: Mehhiko rahutu taevas; Õõtsuv linn; Püramiidide jalamail; Pilk seljataha; Tantsiv Mehhiko; Presidendi juures; Maavärin; Süda-Mehhiko kiltmaal; Revolutsioonist ja resignatsioonist kunstis; Teekond Aguascalientesesse; Pika nimega väike osariik; Teekond lõunasse; Mehhiko maaõli; Rahvuskongressis; Sooja mere ääres; Kohtumisi Mehhikoga.
“Meid ootab pimedus”
Käesolevasse köitesse on koondatud need Robert Silverbergi (s. 1935) lühiromaanid, kus tegevus hargneb ülikauges tulevikus. Romaane ühendab ka see, et autori loodud maailmad ja tegelased on väga usutavad. Teoses TEEKOND BÜTSANTSI käsitletakse autori lemmikteemasid — surematust, hirmu vananemise ees ja aistitava reaalsuse suhtlisust. KODUTEE viib lugeja ääretult kaugesse tulevikku, mil kadunud on nii inimsugu kui […]
