“Teaduse ajalugu. 1543–2001”
Tunnustatud teaduse populariseerija John Gribbini „Teaduse ajalugu” on tõeliselt haarav raamat meestest ja naistest, kes muutsid seda, kuidas me maailma mõistame, aga ka keerulistest aegadest, mil nad elasid ja töötasid. Alates Galileist, kelle ideede pärast inkvisitsioon tema üle kohut mõistis, kuni Newtonini, kes oma konkurendid ajalooraamatutest välja kirjutas, alates Marie Curiest, kes ei tohtinud meestudengitega […]
“Teadustöö alused”
Käesolev õppevahend on koostatud sihiga edastada elementaarset ettekujutust teadusest ja algteadmisi teadustööst.
“Teadvus tulvil teadmist”
Valgustunud munga ZENI tarkus. “Teadvus tulvil teadmist” on raamat zenist ja teadvustatud kohalolekust. Selgitatakse zeni olemust ning antakse tänapäeva inimesele sobivaid soovitusi, mis lähtuvad raamatu autori enda elukogemustest nii ärielus edukaks saamisel kui ka vaimse õpetajana tegutsemisel. Raamatu kirjutamist ajendas tõdemus, et tänapäeva inimese jaoks on just zen kõige jõukohasem, millest õpetust võtta. Raamat on […]
“Tearlingi kuninganna”
Tema troon ootab… kui ta elab piisavalt kaua, et sellele istuda… Noorel printsessil tuleb võita tagasi surnud ema troon, õppida valitsema riiki ning saada jagu Punasest kuningannast, võimsast ja õelast nõiast, kes on otsustanud ta hävitada. “Tearlingi kuninganna” sündmustik hargneb lahti Uues Maailmas, paigas, mis on kerkinud Jumala ookeanist ajal, kui seni tuntud mandrid ja […]
“Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata elulugu”
Leo Kalmet juhtis Eesti Draamateatrit vaheajaga aastatel 1927 kuni 1944, tõstes selle tollase esindusteatri Estonia tugevaks konkurendiks. Sõja- ja sõjaeelsesse aega jäid eesti teatri tippu kuuluvad lavastused, samuti andis ta tohutu panuse teatripedagoogina. Nõukogude ajal kirjutas Kalmet ise oma autobiograafia “Pool sajandit teatriteed”, kus ta paraku ei saanud kirja panna paljut oma elus toimunut. Seal […]
“Teatrielu `98”
Sisukord Lilian Vellerand. Ma jutustan teile oma loo. Märkmeid aastast 1985 Margot Visnap. Lavatagused segadused ja lavapealne ilu Gerda Kodemets. Jätab jälje. Torgny Lindgreni ja Priit Pedajase maagiline legendarism Eesti Draamateatris Ilona Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine Valle-Sten Maiste. Minu Kõivu-nägemus Anneli Saro. Hiilgav läbikukkumine Luule Epner. Mati Undi lavailmad Pille-Riin Purje. Minu kodu on mu […]
“Teatrielu 2000”
Sisukord Luule Epner. Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust Lilian Vellerand. Näitleja. Ikka veel ajastu kroonika Piret Kruuspere. Eestlane olla on uhke ja hää!? Mardi Valgemäe. Kas raha on paha? Jaak Rähesoo. Intertekstuaalsed “Aristokraadid” Tiit Tuumalu. Uue tantsu force majeure. Katse muuta paradigmat Kirstel Pappel. Muusikateatrist, kolmes vaatuses Valle-Sten Maiste. Poolteist mõtet teooriast Mati Unt. Teatrist […]
“Teatrielu 2001”
Sisukord Ivar Põllu. Märkmeid teatri olemisunustusest Liina Unt. Kui ruumid räägivad Andres Noormets. eesti draama 2001. festival paberil Jaak Allik. Eesti teater ja teatriliit – eile, täna, homme. Anneli Saro. Noort režissuuri otsimas Pille-Riin Purje. Elutants kivisel väljal Gerda Kordemets. Elujõuline eelajalooline elukas eesti maastikul Luule Epner. Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001 Valle-Sten Maiste. […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Teatrimälu”
Tahan uskuda, et kaduvikuline teatrikunst ikkagi päriselt ei kao. Kuni on mäletajaid ja kas või abitutesse sõnastustesse talletajaid. Oma kaduvusele ja muutlikkusele vaatamata – või just selletõttu – on teater oluline osa ühe rahva kultuurimälust. Olen igiteisenevast ja igipüsivast lavakunstist poole sajandi vältel ikka ja jälle kirjutada üritanud. Tundes, et ega päriselt oskagi edasi anda […]
“Teatrist”
Olen aeg-ajalt oma vanu kirjutisi sirvinud. Mitte kõiki, kõik ei huvitagi enam. Tekste, mis jäävad väljaspool oma aja konteksti kaugeks, mille olulisust vaid läinud aastate meenutusena – esietenduste ja uute hooaegade eelsed kirjutised, juubeliõnnitlused, päevakajalised sõnavõtud, mitmed ka elust või poliitikast – ma siia ei kogunud. Algul mõtlesin, et täiendab mõnda artiklit – kirjutan juurde […]
“Teatriteed. Ants Lauter”
Samm ja samm. Raudjas astub. Samm ja samm. Rattad krigisevad, veerevad, veavad raskelt koormat. Samm ja samm. Maantee on pikk. Kõrgel, otse pea kohal on kuu. Mustavate kuuskede varjud kukuvad teele. Samm ja samm. Poisike pole veel kümmet täis. Kuklasse torgatud mütsi alt valendab juusteriba. Temast eespool on kaks ja selja taga kolm hobust. Hommikuks […]
“Teatritegu”
Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt Vanemuise teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pööras Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tee ja tõde”
Reed Morn, kodanikunimega Frieda Johanna Drewerk (1898-1978) tuli kirjandusse kirjastuse Loodus 1927. aasta romaanivõistluse kaudu, kus tema psühholoogiline romaan “Andekas parasiit” võistles esikoha pärast August Jakobsoni naturalistliku “Vaeste-Patuste aleviga” ja jäi napilt II kohale. Psühholoogiline käsitluslaad on omane ka järgmistele Reed Morni teostele, millest väljapaistvaimaks peetakse Torontos 1956. aastal ilmunud romaani “Tee ja tõde”. Romaan […]
“Tee Jeruusalemma”
“Tee Jeruusalemma” on esimene osa romaanisarjast “Ristisõdade triloogia”. Selles on jõudu, põnevust ja eepilist haaret. Issanda aastal 1150 sünnib Arnäsi mõisa Vänerni järve kaldal Arn Magnusson. Ta saab oma aja kohta väga hea vaimuliku ja ilmaliku hariduse Varnhemi kloostris. Poiss õpib käsitsema vibu ja mõõka nagu tarmukas ja kartmatu rüütel. Naasnud 17-aastaselt isatallu võimuvõitlusest killustunud […]
“Tee Kimi juurde”
Seal seisis Naine. Ta oli äsja otse “Penthouse´i” viimasest numbrist välja roninud, aga oli enne jõudnud endale natuke riideid selga panna. Oioioi. Perfection. Heledad pikad juuksed langesid seljale, keha oma täiuslikkuses joonistus selgelt välja, vaatamat mantlile. Nad on siin olemas, mõtlesin ma, nad on siin olemas! Kusagil mu sees juubeldas ja munad vibrasid selgest õnnest […]
“Tee kosmosesse”
NSV Liidu kosmoselenduri jutustus Kirjanduslikult töödelnud “Pravda” erikorrespondendid N. Denissova ja S. Borzenko . .. Juba siis, kui “Pravdas” ilmusid Nõukogude Liidu kangelase Juri Gagarini jutustuse “Tee kosmosesse” esimesed peatükid, hakkas paljudelt lugejatelt nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt saabuma hulgaliselt kirju ja vastukajasid. Kirjade autorid tunnistavad, et nõukogude kosmonaudi raamatul on noore põlvkonna kasvatamise […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
