“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“UFA umbsõlm”
Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige. Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja […]
“UFO ja FBI salasidemed”
Ehtsad salatoimikud on avastatud! “UFO ja FBI salasidemed” kirjeldab üksikasjalikult ehtsaid salatoimikuid – tõde, mille FBI ja Ühendriikide õhujõud (US AF) on aastail 1947 kuni 1964 UFO-vaatlustega teada saanud ning mida nad on ameeriklaste eest varjanud. FBI ja US AF dokumendid, mis sageli on kandnud märkust “lendkettad: julgeoleku salastusaste X”, tehakse käesolevas raamatus esimest korda […]
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Ühe äpardi päevik. Viimne õlekõrs”
Olgem ausad: Greg Heffley ei muuda kunagi oma äpardlikke maneere. Ainult keegi peab selle Gregi isale selgeks tegema. Tead, Frank Heffley arvab tõsimeeli, et suudab oma poega karastada ning ta kaasab Gregi sporti ja teistesse “mehistesse” tegevustesse. Loomulikult suudab Greg isa püüdlustest teda muuta kergesti kõrvale hiilida. Kuid kui Gregi isa ähvardab poisi sõjaväeakadeemiasse saata, […]
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Ühe kidramehe lugu”
Ühel kenal jõulukuisel päeval, istudes Tiidu hubases köögis Saaremaal Kehila külas tassi rohutee ja kaeraküpsistega ning kuulates järjekordselt tema värvikaid lugusid, käisin välja lubaduse – kui Tiit oma elulooraamatu kirja paneb, aitan selle avaldada. Mõne nädala pärast oli käsikiri minu postkastis. Suurepärane muusik, kitarrimängija ja pedagoog, vaimukas ja peene huumoritajuga Tiit Paulus on ka täna […]
“Ühe kodanlase pihtimused”
See raamat räägib ühe eurooplase lapsepõlvest, noorusest ja õpinguaastatest, ühest ungari noormehest, kes omandab haridust Saksamaal ja Prantsusmaal. Sandor Marai kirjeldab Kaschaus veedetud lapsepõlve, Austria-Ungari impeeriumi lagunemisaegu ja “metsikuid” 1920. aastaid, mil boheemlasest peategelane rändas Euroopas. “Ma tahan siin tõtt kirja panna. Ma harjutan end tõega nagu raskelt haige eluohtliku, kibeda ravimiga; võib-olla see tapab, […]
“Ühe küla elu. Prandi küla lood”
… Oleme Prandi külaseltsiga aastate jooksul ärgitanud inimesi kirja panema küla ja inimestega seotud mälestusi ja kogunud pilte. Nüüd on teoks saanud mitme aasta tagune unistus – need meenutused ja pildid on koos raamatus. Kindlasti on raamatut huvitav lugeda meil endalgi – kogeda äratundmisrõõmu või saada teada hoopis midagi uut, mis on kirja pandud kellegi […]
“Ühe liivimaalase mälestused (aastatest 1790-1815).”
Napoleonid sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse. Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776-1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt […]
“Ühe linna kroonika”
Raamatu pühendas autor 1938.a oma kodulinnale. Loomingu Raamatukogu 1991/49
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Ühe poisi suvi”
Pesupäeva hommikul Ujumine soolases ja leiges merevees väsitab nii, et hommikul pole sugugi lihtne tõusta isegi säärasel karastatud poisil, nagu seda on Voldemar Jalakas. Ilmselt oli teda juba rohkem kui üks korda äratada, sest Volli kuulis ema pahurat häält küsivat: “Mitu korda ma pean sind hõikama?” “Ma kohe … Mis lahti on?” “Mis lahti! Jookse […]
“Ühe saarlase saaga”
Kogu Vilsandi on nüüd rahvuspark. Kõik talud on kadunud peale ühe talu saare idarannikul, kus endise omaniku poeg kasvatab jaanalinde. Tuletorn on alles, samuti ka meteoroloogiajaam, mis saadab iga päev ilmateateid Brüsselisse ja Washingtoni. Ja linnud tulevad ikka veel igal kevadel Vaika saarekestele, et seal pesitseda ja oma poegi kasvatada. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust”
Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.
