“Üks elu, üheksa õnne”
“Loksale jõudis buss õhtul hilja, väljas oli suur pime, kuid 10-12 kilomeetrit läks kui lennates ja õnne oli ka, et ei jäänud piirivalvepatrullile pihku. Siis oleks tulnud paksu pahandust – mul ei olnud mingit dokumenti. Ring oli täis saanud: kolm aastat tagasi olin siit läinud, nüüd olin tagasi jõudnud. Soomes, Saksas ja Tšehhimaal sõditud ja […]
“Üks hea asi”
… lood annavad edasi näiliselt banaalseid sündmusi, on lakoonilised ja detailivaesed. Ometi on iga detail niivõrd kõnekas, iga argipäevase toimingu taga varjul niivõrd palju, et nendesamade nappide vahendite kaudu jõuab meieni inimeste tegelik üksindus, valu ja meeleheide. Ühtlasi on need lood vabad nii autoripoolsest üleolekust kui ka sentimentaalsusest. … Loomingu Raamatukogu 3-5, 1990
“Üks kõiksus. Ühestumine”
AIVAR HALLERI senine elu on olnud justkui üks võimas, kindlakäeliselt juhitud sümfoonia. Tundub, et tema taktikepi puudutuseta on Eestis jäänud vaid üksikud viimaste aastakümnete võimsate äride edulood. Samuti tundub, et meil siin ei ole ühtegi lugupeetud õpetlast, kelle elutee poleks Aivari omaga ristunud. Ainulaadsete partiidena on kõlanud profisport, teater, vangla ja ettevõtlus, sealhulgas tippärimeeste mentorlus, […]
“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Üks päev Ivan Denissovitši elus”
Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk […]
“Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Üksainus hingetõmme”
“Minul on paljugi, mida kahetseda. Kõik võrsub väändunud okstena otsuse juurtest, mille tegin kunagi, kui olin viisteist. Mis tol päeval juhtus, pole lihtsalt lugu, mida oleks Sulle kerge rääkida. Eva. Oma peas olen teinud seda tuhandeid kordi, aga mitte kunagi pole jätkunud julgust valjusti välja öelda.” Kui Eva abikaasa Jackson Inglismaal traagiliselt hukkub, hakkab naine […]
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Üksikul saarel”
“Üksikul saarel” kui päevikuvormis, omamoodi dokumentaalne jutustus on stiilsest küljest autori järgmiste raamatutega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum, rabedam. Ent sellestki, nagu kõigest Rockwell Kenti loodust, õhkub romantilist looduseihalust, vaimustust ürgselt karmi imekauni looduse ning lihtsa, elutarga, mehise ja hea inimese üle. Otse võrratult, nappide joontega, aga täpselt, annab kirjanik edasi ühe sellise, Rebasesaare pärisasuka Olsoni kuju. […]
“Üksildane Jüri”
Raamatu eesmärgiks on tutvustada mõningaid liike, kelle oleme kaotanud, kes on meilt napilt nägemata jäänud, keda “alles eilsest peale” – üleilmastumise algusest ehk Kolumbuse retkedest möödunud 500 aasta jooksul – enam maakeral ei eksisteeri, vaid kes on hävitatud ja välja surnud. Kuidas need loomad elasid? Miks neid enam ei ole? Miks nad kadusid alles hiljuti? […]
“Üksildane tüdruk. Tüdrukud abielutaevas”
Iiri kirjaniku Edna O’Brieni looming on aus ja vahe sissevaade naise ellu, kus karmi tegelikkus murtakse huumoriprismas. Romaanides “Üksildane tüdruk” ja “Tüdrukud abielutaevas” jätkab kirjanik triloogia esimesest raamatust (“Maatüdrukud”) tuttavate neidiste – Kate’i ja Baba – elukulu jälgimist: nende kaasaotsinguid ja heitlusi abielutaevas.
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
“Üksildaste penide ulg” II osa
Kuritegu on peegel, millest vaatab vastu kurjategija nägu. Selles on Anastassia Kamenskaja kindlalt veendunud. Kuriteo detaile ja asjaolusid vaadates võib öelda, milline inimene on kuriteo sooritanud. Kaheksa nooremehe ja neiu erinevas kohas ja erineval moel toime pandud mõrvad – see on üks osa plaanist. Ka selles ei ole Kamenskajal mingit kahtlust. Ta tõestab, et suudab […]
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üksinda”
Põnevusromaan Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või […]
“Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast”
Bibliotheca Controversiarum Olles uurinud pikki aastaid varauusaegseid arhiividokumente, mis lubasid heita pilke tollasele Euroopa rahvakultuurile, on Carlo Ginzburg viimastel kümnenditel suundunud kõrgkultuuri kirjandustekstide eritlemisele, unustamata sealjuures arhiivides saadud kogemusi. “Ükski saar pole saar” on suurepärane näide, kuidas on võrdlev-ajaloolisest vaatenurgast võimalik ümber hinnata klassikalisi kirjandustekste, luua ootamatuid seoseid, tuua päevavalgele varjatud mõjuänge ja peeneid vormimänge. […]
