“Ükskord niikuinii”
See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsis 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva pliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena käsitlenud loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust, Rohelise Liikumise […]
“Üksteist ühte”
Selles raamatus on tallel kirjaniku kingitused oma üheteistkümnele lapselapsele, mis üheskoos on mõjusamad kui üksikult. Nagu ka õdede – vendade lapsed on ühise perena tugev. Lastelastele hoida pärandatud maailm on roheline ja rõõmus ehkki mitte pilvitu. Kunstnik on selle väga täpselt jäädvustanud ja nüüd saab see kõikide laste omaks.
“Üksteist”
Seda pole näha – väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks. […]
“Uku Masingu bibliograafia 1923–2009”
Uku Masingu bibliograafia koostamise eesmärgiks on anda ammendav ülevaade silmapaistava usuteadlase ja luuletaja töödest ning tema kohta avaldatud kirjutistest 1923. aastast kuni 2009. aasta augustini. Huvi all on olnud nii trükitud kui ka käsikirjalised materjalid, audio- ja videosalvestised. Bibliograafia ei hõlma kogu tema käsikirjalist pärandit, vaid ainult seda osa, mis on kättesaadav avalikes raamatukogudes ja […]
“Üldine ajalugu 1-47” 47 vihikut
Ümbertrükis on kasutatud 1930. aastal kirjastuses “Raamatu sõber” ilmuma hakanud väljaande “Üldine ajalugu” vihikuid (kirjaviis muutmata). Kollast, helerohelist, sinist, halli ja helekollast värvi vihikud:
“Üldine ajalugu 28 – 36” 9 vihikut
Ümbertrükk “Üldine ajalugu” Dir. N. Kanni toimetusel. Kirjastus “Raamatu Sõber” Tallinnas, Pikk tänav No. 36. 1931. 28. Raamat – I. Restauratsiooniajastu. Reaktsioon. Liberalism. Püha Liit. II. Revolutsioonid. Hispaanias ja Portugalis. III. Revolutsioonid Itaalias. IV. Bourbon´ide restauratsioon ja tagurlus Prantsusmaal. 29. Raamat – IV. Bourbon´ide restauratsioon ja tagurlus prantsusmaal (järg). V. Saksamaa 18. s. lõpul ja […]
“Üldine ajalugu 37-47” 11 vihikut
Ümbertrükk “Üldine ajalugu” Dir. N. Kanni toimetusel. Kirjastus “Raamatu Sõber” Tallinnas, Pikk tänav No. 36. 1931. 37. Raamat – I. 1848. ja 1849. A. Revolutsioonid ja nende tagajärjed. Revolutsioonide põhjusi. Prantsusmaa pärast veebruarirevolutsiooni. Revolutsioon Saksamaal ja Austrias. II. Ungari võitluses oma iseseisvuse eest. 38. Raamat – III. Itaalia ühinemine. IV. Saksa riigid pärast 1850. A. […]
“Üldine ajalugu 8”
XXIV. Soome-Ugri rahvad. Muistsed eestlased. XXV. Normannid. Rootsi normannid. Taani normannid. Norra normannid. XXVI. Inglismaa. XXVII. Prantsusmaa esimeste Kapetingide ajal. XXVIII. Saksamaa X-XI s. Püha Rooma riik. Heinrich IV ja Gregorius VII.
“Üldkeeleteaduse kursus”
Eessõna esimesele väljaandele Ferdinand de Saussure´i anne arenes keeleteaduse keskel. Üsna tihti kuulsime Saussure´i kurtmas keeleteadusele iseloomulike printsiipide ja meetodite puudulikkuse üle. Kogu oma elu otsis ta kangekaelselt juhtivaid seadusi, mis võimaldaksid suunata tema mõtet läbi selle kaose. Alles 1906 sai Saussure Genfi Ülikoolis – võttes üle Joseph Wertheimeri ametikoha – tutvustada oma isiklikke mõtteid, […]
“Üldrelatiivsusteooria põhialus”
Alljärgnevas esitatud teooria üldistab kõige ulatuslikumal mõeldaval viisil teooriat, mis praegu on tuntud kui relatiivsusteooria, mida ma edaspidi nimetan “erirelatiivsusteooriaks” ja eeldan selle tundmist. Relatiivsusteooria üldistamist soodustas suuresti vorm, mille andis erirelatiivsusteooriale matemaatik Minkowski, kes esmakordselt või selgesti esile ruumikoordinaatide ja ajkoordinaadi formaalse samaväärsuse ning kasutas seda teooria ülesehitamisel. …
“Üldsotsioloogia”
Raamat annab põhiteadmisi õhiskonnaelu ametliku korralduse olemuse ja selles toimivate seaduspärasuste kohta. Käsitletakse sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse süsteemi ja sotsiaalsete nähtuste ilminguid, olemust ja tähendust. Vaadeldakse ka põhiteadmiste rakendamise võimalusi konkreetse ametliku korralduse projekteerimiseks ja mõõtmiseks. Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kelle töö eeldab ametliku korralduse loomise või selle asjakohasuse analüüsimise oskust. Samuti kõigile neile, kes […]
“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üleannetus”
Janey Sinclairile saabub ootamatult külla tema tormakas ja isepäine õde Maxine. Janey püüab unustada oma ootamatult kadunud meest ja äkitselt tema juurde sisse sadanud õde teeb ta elu veelgi keerulisemaks. Maxine püüab kasutada kõiki romantilisi võimalusi, mida väikelinnal on pakkuda, ning otsustab oma võrku püüda Guy Cassidy, väga võluva moefotograafi. Nagu võibki arvata, sünnib sellest […]
“Ülejõel, Kassilaiu pealinnas”
2000. a kirjanduse aastapreemia pälvinud lõbusa kogupereraamatu kordustrükk räägib kahe poisi mängudest, koolieelikupõlve fantaasiatest, algkooli esimestest aastatest ja unistuste täitumisest. See väljaanne on trükiks ette valmistatud raamatu peategelaste endi poolt.
“Üleloomulikud lood”
Sari: Klassikalised lood Henry Jamesi (1843-1916) on iseloomustatud kui kirjanikku, kes kirjutas ameeriklastest eurooplastele ja eurooplastest ameeriklastele, esindades nii angloameerika kirjandust. Tema ulatuslikus loomingus on väljapaistev koht ka tema kummituslugudel. Leon Edel, kes koondas Henry Jamesi üleloomulikud lood ühiste kaante vahele, on igale jutustusele lisanud põhjaliku kommentaari. Sellest kogumikust on tõlgitud ka käesolevas väike valimik. […]
“Ülemere sõprus”
Maailmas pole palju selliseid rahvaid, kes keelelt, kultuurilt ja elulaadilt oleksid nii sarnased, kui seda on soomlased ja eestlased. Seda vaatamata paljuski erinevale ajaloole ja eri mõjutustele. Eemalt vaadates paistab meie sarnasus ehk rohkemgi silma, imestust tekitab maailmas meie ühine hümniviis. Kerge pole olnud ei eestlaste ega soomlaste saatus, samas on olnud ka õnne, sealt […]
