“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Eesti keele ajaloost”
Keskkoolile Vastavalt päritolulisele e. genealoogilisele sugulusele moodustavad maailma keeled mitukümmend keelkonda. Laial maa-alal alates Läänemerest kuni Kaug-Siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeelest, olles tänapäevalgi omavahel suguluses. Oletatavasti kõneldi ühist keelt juba 9000 aastat tagasi, s.o. VIII-VII aastatuhandel e.m.a. Hiljem eraldusid samojeedid, siirdudes laiale alale Siberis, soome-ugrilased jäid aga lääne […]
“Eesti keele õpik. X klassile”
Õpik keskendub sõnamoodustusele ja lauseõpetusele. Sisu: Sõnamoodustus Tuletus ehk derivatsioon Liitsõnamoodustus Tuletamine ja liitmine koos Lühendamine Lauseõpetus
“Eesti keele päritolu”
Et mõista eesti keele ja teiste uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi keelte ning nende kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Teisiti lihtsalt ei saa. Pealegi tuleb hoolitseda selle eest, et meie poolt kasutatavad teaduslikud andmed ja ideed oleksid kõige uuemad, sest vananenud viivad meid loomulikult […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Eesti keele sõnatuletus”
Täiendatud ja parandatud trükk 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetiste sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele tuletusõpetus”. Täiendatud on eelkõige peatükki, mis käsitleb sõnatuletusega seotud mõisteid, eesti keele derivatsioonisüsteemi ja selle analüüsimise ning kirjeldamise võimalusi ja sõnamoodustuse kohta keelesüsteemis.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Sisu: Keeleõpetuse alad Grammatika Häälikuõpetus Vormiõpetus Lauseõpetus Tuletusõpetus Õigekirjutuse ja kirjavahemärkide õpetus 3., täiendatud trükk.
“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
“Eesti kirikud. Postkaarte Aivo Aia kogust”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Die Kirchen Estlands. Estonian Churches. Juba aastasadu on kirikutornid olnud pilgupüüdjaiks linnades ning teetähisteks maal ja merel. Kirikuarhitektuuris avalduvad meie eelkäijate ehituskogemus, nende esteetilised ning kristlikud arusaamad. Postkaardikogu põhjal koostatud albumis on kakssada Eesti kirikut. Valik on tehtud Teise maailmasõja eel tegutsenud luteri kirikuist, mille hulgas on nii tänaseni hästi säilinuid […]
“Eesti kirikute sisustus I-II. 2 raamatut”
Raamat “Kirikute hõbevara. Altaririistad keskaegsel Liivimaal” Paljud hõbenõud on sajandite jooksul korduvalt asukohta ja omanikku vahetanud: sattunud ühest kirikust teise, kirikust muuseumi või koguni ühest riigist teise. Sellesse raamatusse on koondatud andmestik kõigi Vana-Liivimaalt (tänapäeva Eestist ja Lätist) säilinud või fotode põhjal teada olevate altaririistade kohta, ka nende kohta, mis on kahe maailmasõja ajal kaduma […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
