“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
“Eesti kirikud. Postkaarte Aivo Aia kogust”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Die Kirchen Estlands. Estonian Churches. Juba aastasadu on kirikutornid olnud pilgupüüdjaiks linnades ning teetähisteks maal ja merel. Kirikuarhitektuuris avalduvad meie eelkäijate ehituskogemus, nende esteetilised ning kristlikud arusaamad. Postkaardikogu põhjal koostatud albumis on kakssada Eesti kirikut. Valik on tehtud Teise maailmasõja eel tegutsenud luteri kirikuist, mille hulgas on nii tänaseni hästi säilinuid […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”
Pädeva autorkonnaga koguteos vaatleb kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, kirjanduse üldsuundi ja kirjanike loomelugusid. Käsitluste laad varieerub akadeemilisest esseistlikuni, põhitähelepanu keskendub kirjandusteostele. Raamatut väärtustavad mahukad valikbibliograafiad ja biograafiline andmestik, samuti rohked fotod. Eesti kirjandust paguluses XX sajandil seni kõige ulatuslikumalt ja süvenenumalt käsitlev kirjanduslugu võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava lugeja raamautriiulis. Samavõrd teenib ta […]
“Eesti kirjandus paguluses”
Käesolev teos on jätkuks Arvo Mägi raamatule “Lühike eesti kirjanduslugu” I-II (1965) ja vaatleb eesti kirjandust paguluses selle algusest kuni tänapäevani. Pagulus on kestnud juba 28 aastat (kauem kui Eesti riiklik iseseisvus) ja aeg on küps ülevaate andmiseks paguluses toimunud kirjandusliku tegevuse laadist ja arengust. Materjali rohkuse ja teoste ajalise läheduse tõttu ei anta ülevaates […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” I osa
I köide: esimestest algetest 19. sajandi 40-ndate aastateni. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” III osa
III köide: 19. sajandi lõpust kuni 1917. aastani. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 1
IV köide 1. raamat: aastad 1917-1929. Eesti Raamat 1981. 519 lk (paberkaaned kulunud)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 2
IV köide 2. raamat: aastad 1930-1940. (paberkaaned kulunud ja katki)
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
