“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” I osa
I köide: esimestest algetest 19. sajandi 40-ndate aastateni. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” III osa
III köide: 19. sajandi lõpust kuni 1917. aastani. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 1
IV köide 1. raamat: aastad 1917-1929. Eesti Raamat 1981. 519 lk (paberkaaned kulunud)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 2
IV köide 2. raamat: aastad 1930-1940. (paberkaaned kulunud ja katki)
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti kirjanduslugu. I köide”
Algusest kuni ärkamisaja lõpuni Lugejale See raamat on täis vana Eestit, feodaalset, kiriklikku, algrahvuslikku. Ette toodud on kirjanikud, hanesule liigutajad, isegi lömprid, kellest ükski enam pole elus. “Eesti kirjandusloo I” püüdluseks on osutada eesti vanema proosa ja värsi peegeldusi. Lähtudes mitmest võõrisandlikust rahvusest olid esimesed eestikeelsed tekstid äärmiselt vigased ja pindunud. Tulid siis Rootsi ja […]
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti kooli ajalugu” 1. köide
13. sajandist 1860. aastateni. Koguteose 1. köide hõlmab Eesti kooli ajalugu kõige varasemast ajast, s.o. haridusalgmete ja esimeste koolide tekkimisest Eesti alal 13. sajandil kuni rahvakoolide võrgu väljakujunemiseni 1860. aastail. Käsitletakse alg-, kesk- ja kutsekoolide asutamist ja koolivõrgu arengut, õppetöö materiaalse baasi kujunemist ja korraldust, õppekirjandust ja õppetöö sisu, õpilas- ja õpetajaskonda, pedagoogikahariduse ja pedagoogilise […]
“Eesti kroonika 1939”
Elav Teadus nr 98. Eesti Kirjandusliku Seltsi populaarteaduslik seeria. Kaastöölised: H. Tammer, J. Taklaja, J. Käis, A. Leinjärv, A. Kalamees, V. Jakobson, E. Reining, R. Paris, O. Urgart, A. Annist. Eesti Kirjanduse Selts, 1940. Sisukord: 1939.a välispoliitilisi sündmusi (H. Tammer). Eesti sisepoliitiline elu 1939.a. (H. Tammer). Eesti majanduslik seisukord 1939.a. (J. Taklaja). Koolielu 1939. aastal […]
“Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused”
Väljarändamine – Raimo Raag / Pilguheit Venemaa eesti asunduste kujunemisele – Tiit Rosenberg / Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega Loode-Venemaa – Marina Zassetskaja / Eesti väljarändajate Peterburi rühmituse kujunemisest. (Katse periodiseerida eestlaste väljarännet Peterburi kubermangu) – Ott Kurs / Rahvateaduslikud uurimistööd Ingeris ja Peipsitaguses II maailmasõja ajal – […]
“Eesti kultuuri ajalugu”
Lühiülevaade. Käesoleva õpiku eesmärk on kas või ajutiselt täita lünka eestikeelses õppekirjanduses ja mahutada ühtede kaante vahele kirjeldus kõige olulisemast Eesti ning eestlaste kultuuri ajaloos. Enamik materjalist on varem publitseeritud mitmesugustes monograafiates, aga ka ülevaate- ja teatmeteostes. Seega mahub õpiku autori töö kirjutamise ja koostamise vahele. Ajaloolise periodiseeringu, faktide valiku ja nende interpreteerimise puhul on […]
“Eesti kümnevõistlus läbi aegade”
Eesti kümnevõistlus 90, 1913-2003 … Esimesed jõukatsumised kümnevõistluses leidsid siinmail aset 90 aastat tagasi, 1. juunil 1913. Täjtpäev on ajendanud ala möödanikku raamatukaante vahele talletama. Ajaloolisele tagasivaatele on autor lisanud katkendeid ja noppeid ka varem avaldatust – sooviga pakkuda võimalikult ehedana infot, emotsioone, nägemusi, ka unistusi ühel või teisel ajajärgul. Üksikasjalik kursisolek kümnevõistluse mitmekülgse statistikaga […]
