“Eesti kunsti ajalugu I-II. 3 raamatut”
Eesti kunst kõige varasemast ajast kuni 19. saj. keskpaigani. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Nõukogude Eesti kunst 1940-1965. Toimetuskolleegium: B. Bernstein, E. Jansen, J. Kahk, K. Kirme, E. Pihlak, I. Solomõkova (peatoimetaja), V. Tiik, V. Vaga.
“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Eesti kunstikontaktid läbi sajandite I&II. 2 raamatut.”
Kogumik pakub läbilõike kunstiajaloo sektori töötajate viimase aastate töödest. Artiklid tuginevad teadurite suurematele uurimustele ja kujutavad endast selliste probleemide süvendatud käsitlust, kus juttu on eelkõige kultuuri-, sealhulgas kunstikontaktidest. Teemade ja käsitlevate ajajärkude erinevus peegeldab mõnevõrra ka sektori töö haaret. Artiklitele on lisatud saksakeelsed resümeed, eriti pikad neist artiklitest, mis tihenevate kultuurikontaktide aspektist vaadatuna võiksid suuremat […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
“Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.-17. sajandil”
Sisukord Mai Levin / Sissejuatuseks Tiina Kala / Tallinna Linnaarhiivi allikad hiliskeskaegse Tallinna ja Madalmaade vahelistest suhetest Didier Martens / Brügge Lucia legendi meister. Kokkuvõte senisest uurimistööst ja uued hüpoteesid Helena Risthein / Kannatusaltarist ja frantsiskaanlusest. Altaritiibade välisküljed enne ülemaalimist Volker Ehlich / Jan Bormani Güstrow´ altari konserveerimis- ja restaureerimistööde senistest tulemustest Henno Tigane / […]
“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2010”
Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Tulemuseks on, et ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata. Laevanduse aastaraamatu kuueteistkümnenda köite esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on […]
“Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”
Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
“Eesti lätlased”
Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi, kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi […]
“Eesti laululinnud”
Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel kasutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö […]
“Eesti leegionist Venemaa vangilaagritesse”
Minu mälestusteraamat koosneb kahest osast. Esimene osa kirjeldab Eesti Leegioni, hilisema 20. Eesti Diviisi formeerimist 1942. aastal, lahinguid Neveli rindel 1943. aastal ja Eestimaa pinnal 1944. aastal ning 1945. aastal Ülem-Sileesias Oppelni rindel peetud kaitselahinguid kuni Teise maailmasõja lõpuni. Esimene osa lõpeb “Tšehhi põrgu” ja sõjavangilaagri elu kirjeldusega 1947. aastal. Põhiliselt kirjutan 20. Eesti Diviisi […]
“Eesti levimuusika ajaloost 1. Vaibunud viiside kaja”
Valter Ojakäär (s. 10. III 1923 Pärnus) on olnud 60 aastat tegevmuusik, nii orkestrant kui ka helilooja. Mänginud 25 aastat Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, on ta osalenud lugematu hulga eesti levilaulude ja instrumentaalpalade ettekandeis ja salvestusis. Tema enese helilooming algas asjaarmastaja katsetustena. Pärast kompositsiooniõpinguid konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all […]
“Eesti levimuusika ajaloost 2. Omad viisid võõras väes”
“Omad viisid võõras väes” on järg “Vaibunud viiside kajale”, milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool […]
“Eesti lindude ränne”
Sari: Roheline Eesti Lindude ränne on köitnud inimesi aastasadu. Juba vanakreeka filosoof Aristoteles pööras tähelepanu lindude kadumisele sügisel ja taasilmumisele kevadel. Tol ajal peeti lindude rännet milleski müstiliseks ja vastust küsimusele, kuhu linnud kaovad, ei osatudki anda. Mõistet “ränne” kastutatakse lindude sellise liikumise kohta, mille puhul on lindudel plaanis ka naasta. Maailma linnustikust moodustavad rändlinnud […]
“Eesti lindude välimääraja”
Välimäärajas on toodud lindude välimääramise juhendid lühikeste tabelitena ja rohkete värvitahvlitega. Määramistabelites on toodud kõik Eesti NSV-s esinevad haudelinnud, läbirändajad ja sagedamini esinevad eksikülalised. Raamatu lõpus on ENSV-s kindlaks tehtud linnuliikide nimestik.
“Eesti linnad”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Eesti kaardile tekkis 1918.-1940. aastal lisaks iidsetele, juba keskajast pärit linnadele ja omaaegsetele kreisilinnadele juurde 21 linna. Selle albumi pildivalik on tehtud 33 ennesõjaaegse linna hulgast. Vanimad fotod (Carl Schulzi Tartu ja Charles Borchardti Tallinna vaated) on pärit 19. sajandi teisest poolest, kui tööd alustasid Eesti esimesed kutselised fotograafid. Viimased ülesvõtted […]
“Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia”
Illustreeritud ülevaade linnadest, alevitest, alevikest 47 linna, 12 alevit, 186 alevikku Ajalugu ja tänapäev Eestimaast huvitavalt ja ülevaatlikult
“Eesti linnarahvastik 18. sajandil”
Eesti ajaloolane professor dr. phil. Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal Tallinnas ja tegutsenud peamiselt Eesti linnade ajaloo uurijana (periood 18. sajandi algusest tänaseni). Tänapäeva teadusele ja kogu meie maailmamõistmisele on omane käsitleda nähtusi süsteemselt, sisemiste seoste ja funktsioonide avamise kaudu. Selline lähenemisviis on avardanud ka linnaajaloo ja linnarahvastiku ajaloo tundmaõppimist, ajaloolise arengu eri külgede […]
“Eesti linnuatlas. Eesti haudelindude levikuatlas”
Eesti haudelindude atlas on meie linnuteadlaste ja amatöörornitoloogide kollektiivne töö. Mõeldud kõigile linnuhuvilistele.
“Eesti lipp”
Lehviv lipp köidab kergesti vaatajate tähelepanu ning on üks mõjusamaid ja olulisemaid avalikke sümboleid. Viimase aastakümne jooksul rahvusvahelises elus toimunud suured muudatused kajastuvad ka lipukultuuris. Mõnigi suur paljurahvuseline riik on lagunenud, maailmakaardile on tekkinud hulganisti iseseisvuse taastanud ja ka päris uusi riike, kellel kõigile on oma lipud ja sümbolid. Eesti riigi taasiseseisvumisega avanes meilgi võimalus […]
