“Ameerika loengud”

6. juunil 1984. aastal sai Calvino Harvardi Ülikoolilt ametliku kutse esineda loengutega sarjas “Charles Eliot Norton Poetry Lectures”. Tegemist on kuuest loengust koosneva tsükliga, mis toimuvad ühe akadeemilise aasta vältel (Calvino oleks neid pidanud 1985.-1986. aastal) Harvardi Ülikoolis Cambridge´is, Massachusettsi osariigis. Termin “poetry” tähendab antud juhul poeetilise – kirjandusliku, muusikalise, figuratiivse – kommunikatsiooni mis tahes vormi, kusjuures teema valik on täiesti vaba. See vabadus oligi esimene probleem, millega Calvinol tuli tegemist teha – oli ta ju täiesti veendunud, et kirjanikutöös on kitsendustel oluline osa. Hetkest, mil tal õnnestus selgelt määratleda käsitletav teema – järgmisel aastatuhandel alalhoitavatest väärtustest kirjanduses -, pühendas ta loengute ettevalmistamisele peaaegu kogu oma aja.
Varsti kujunes see juba mingiks lummuseks, ja ühel päeval ta ütles mulle, et ideesid ja materjali on kogunenud vähemalt kaheksa loengu jagu, ette nähtud ja kohustuseks võetud kuue asemel. Ma isegi tean kaheksandana mõeldud loengu pealkirja: “Kuidas alata ja kuidas lõpetada (romaane)”, aga tänini pole mul korda läinud tervet teksti üles leida. Ainult märkmeid.
Selleks ajaks, kui Calvino Ameerika Ühendriikidesse sõitis, oli kuuest loengust valmis viis. Puudub kuues – “Consistency” (“Tihkus”) -, mille kohta ma tean ainult seda, et seal pidi viidatama Herman Melville´i jutule “Bartleby”. Ta pidi selle valmis kirjutama Harvardis. Siinsed loengud on muidugi sellised, nagu Calvino oleks neid seal lugenud. Enne trükis ilmumist oleks ta neid kindlasti uuesti redigeerinud: aga ma ei usu, et ta oleks midagi olulist ümber muutnud. Alg- ja lõppvariandi lugemisel täheldasin ma erinevusi ainult loengute struktuuris, mitte sisus.
Käesolev raamat esitab loengud nii, nagu ma need masinakirjas leidsin. Küllap saabub päev – ma küll ei tea, millal -, kui ilmub Calvino käsikirjaliste vihikute kriitiline väljaanne. Ma jätsin tekstis inglise keeles kirjutatud  sõnad samasse keelde, samamoodi toimisin tsitaatidega originaalkeeltes.
Nüüd jõuame kõige raskema juurde: pealkiri.
Calvinol jäi raamat ilma itaaliakeelse pealkirjata. Mul tuli kõigepealt mõelda ingliskeelsele “Six memos for the next millennium” (“Kuus meeldetuletust järgmiseks aastatuhandeks”), mis oli lõplik pealkiri. On võimatu teada saada, milliseks see oleks kujunenud itaalia keeles. Kui ma otsustasin lõpuks “Ameerika loengute'” kasuks, oli põhjuseks see, et Calvino viimasel suvel tuli Pietro Citati tema poolt hommikuti tihti läbi ja küsis esimese asjana: “Kuidas on lood Ameerika loengutega?” Ja Ameerika loengutest peamiselt räägitigi.
Ma tean, et see pole küllaldane põhjus, ja et Calvino eelistas anda oma raamatutele kõikides keeltes peaaegu ühesugused pealkirjad. “Palomar” oli just sel põhjusel valitud. Ma usun, et ka “for the next millennium” oleks jäänud itaaliakeelsesse pealkirja; sest kõikides Calvino katsetes leida sobivat ingliskeelset tiitlit muutuvad küll teised sõnad, aga “for the next millennium” jääb. Sellepärast jätsin ka mina selle alles.
Ma lisan juurde, et masinakirjaeksemplar lebas tema kirjutuslaual, tipp-topp korras, iga loeng omaette kileümbrises, mis olid omakorda jäikade kaante vahele asetatud, kohvrissepanekuks valmis.
Loengusari “Norton Lectures” sai alguse 1926. aastal, ja eri aegadel on selle pidamine usaldatud niisugustele isiksustele nagu T.S. Elliot, Igor Stravinsky, Jorge Luis Borges, Northrop Frye, Octavio Paz. Itaalia kirjanikule pakuti neid esmakordselt.
Ma tahaksin tänada Luca Marighettit Konstanzi Ülikoolist, kes tunneb Calvino loomingut ja mõttemaailma põhjalikult, ja ka Angelica Kochi, samuti Konstanzi Ülikoolist, minule osutatud abi eest.

– Esther Calvino

Taskuformaat