“Eesti kirjanike leksikon” on 1995. a. ilmunud eelkäija täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Selle koostamistööd alustati 1997. a. aprillis ja see kajastab kirjandusprotsessi Läti Henrikust kuni 1999. a. lõpuni. Raamatus on 1400 märksõna; võrreldes eelkäijaga on lisatud 200 uut märksõna. Enamuses on need viimasel aastakümnel loomingulist teed alustanud noore kirjanikud, aga juurde on võetud ka väliseesti autoreid ja mõned nimed ärkamisaegsest kirjandusest. Varasema leksikoniga võrreldes leidub siin ka väljajätteid. Ei peetud vajalikuks rahvalaulikute esitamist. Samuti on välja jäetud paarkümmend kirjameest, kelle seosed ilukirjandusega on ebamäärased või puuduvad hoopis. “Eesti kirjarahva leksikonist” muutmatult ülevõetud artiklid moodustavad uue leksikonis sisust umbes 20 protsenti. Need on eelkõige vanu kroonikaid, kirikukirjanduse perioodi ja ärkamisaja kirjanikke käsitlevad artiklid, mille muutmiseks polnud põhjust. Ülejäänud artikleid on suuremal või vähemal määral täiendatud või ümber töötatud. Umbes 10 protsenti endise leksikoni artikleist on uuesti kirjutatud. Täielikult uue teksti esitamine oli vajalik ideoloogilistel põhjustel näit. kirjanike-revolutsionääride puhul. Seejuures ei ole ühtki kirjanikku leksikonist välja jäetud revolutsioonilise tegevuse või Eestit okupeerinud võõrvõimu teenistusse asumise pärast. Nende tegevust on püütud valgustada objektiivse asjalikkusega. Osa artikleid tuli uuesti kirjutada põhjusel, et endine autor ei soovinud teha kaastööd uuele leksikonile, aga nende artiklid vajasid kas süvendamist või hindamiskriteeriumide rakendamist. On loomulik, et niisuguste märksõnade kirjutamine läks üle uuele autorile. …
(Raamatus on endise omaniku nimi)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.