Kuidas meie mered muutuvad
“Jäime ankrusse klibusel seljakul, mis lahutas laguuni avamerest. Madala rifi rohelised ja pruunid toonid andsid meie ees teed sügaviku tumesinisele. Hiiglaslikud korallisambad langesid sadu jalgu allapoole, moodustades sügavate lõhedega eraldatud rööpsed seinad. Erklillad sõrmkorallid võistlesid ruumi pärast kollase salatikoralliga, põhjast aga kerkisid suured siniste ja roheliste polüüpide mürgarikud.
Riff oli jahmatav liikumispööris, umbes nagu New Yorgi keskvaksal tipptunnil. Jässakad elektrisiniste triipudega kirurgkalad tormasid sihikindlalt ringi, kirevate papagoikalade hajusad parved aga püüdsid neid vältida. Rifi serval lugesin ma kokku kaheksa merikilpkonna, üks iga korallisamba kohta. Meie poole ujus hall rifihai, kuid ei teinud möödudes meid eriti märkamagi. Kogu stseen oli ajatu ja ürgne. Olin kui paigale naelutatud.
Huvitav, mida ma oleksin mõelnud, kui kaldale naastes oleks meid ees oodanud torisev teadmamees, kes ennustanuks, et saja aasta pärast on see imeline riff lagunev vare, et eredate korallimürakate asemele on tulnud rohelised ehmed, et kalade read on hõrenenud ning teinud teed meduusiparvedele ja sültjale planktoinile? Oleksin teda ilmselt ogaraks pidanud. Miski poleks tundnud ebatõenäolisem. Ent vähem kui 25 aastat hiljem ennustab enamik tõsisemaid mereteadlasi just säärast saatust. See on juba teel.”
– Callum Roberts
Sai: Imeline teadus
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.