“Etnogenees ja Maa biosfäär”

Kui meie aja lugeja ostab ja avab uue ajalugu või etnograafiat käsitleva raamatu, ei ole ta sugugi veendunud, et selle kas või keskpaigani läbi loeb. Raamat võib talle igava ja mõttetuna näida või lihtsalt tema maitsele mitte vastata. Lugejal läks siiski veel hästi, tema jäi ilma üksnes kahest-kolmest rublast, aga mis tunne on autoril? Andmete kogumine. Ülesande püstitamine. Kümned aastad lahenduse otsinguid. Aastad kirjutuslaua taga. Klaarimised retsensentidega. Võitlus toimetajaga. Ja äkitselt läheb kõik tühja – raamat ei paku huvi! Ta seisab raamatukogudes … ja keegi ei võta teda sealt. Siit järeldub, et elu on olnud asjata.
See on niivõrd kohutav, et niisuguse tulemuse vältimiseks on vaja rakendada kõikvõimalikud abinõud. Aga millised? Ülikoolis õppimise ja aspirantuuri ajal sisendatakse tulevasele autorile sageli mõtet, et tema ülesanne on kirjutada allikatest välja võimalikult palju tsitaate, seada need mingisugusesse järjestusse ja jõuda järeldusele, et vanal ajal olid olemas orjapidajad ja orjad. Orjapidajad olid pahad, kuid neil oli hea olla, orjad olid head, kuid neil oli paha olla. Talupojad aga elasid veel halvemini.
See kõik on muidugi õige, kuid vaat kus häda – lugeda ei taha seda keegi, isegi mitte autor. Esiteks seepärast, et see on juba nii teada, teiseks aga seetõttu, et niiviisi ei ole näiteks seletatav, miks ühed sõjaväed muudkui võitsid ja teised kaotasid ning miks ühed maad muutusid tugevamaks, kuid teised jäid nõrgemaks. Lõpuks pole seletatav ka see, miks tekkisid võimsad etnosed ja kuhu nad kadusid, ehkki neisse kuulunud inimesed meie teada täielikult välja ei surnud.
Kõik loetletud küsimused on seotud meie valitud teemaga, mis on ühe või teise rahva ootamatu tugevnemine ja sellele järgnev kadumine. Ere näide on mongolid 12.-17. sajandil, kuid samasugusele seaduspärasusele on allunud ka teised rahvad. Kadunud akadeemik Boriss Jakovlevitš Vadimirtsov sõnastas probleemi selgesti: “Ma tahan aru saada, kuidas ja miks see kõik aset leidis?”, aga vastust ei andnud ei tema ega ka teised uurijad. Me naaseme selle süžee juurde siiski üha uuesti ja uuesti, uskudes kindlalt, et lugeja ei sulge raamatut teisel leheküljel.
On täiesti selge, et püstitatud ülesande lahendamiseks peame kõigepealt uurima uurimismeetodeid endid. Kui see poleks nii, oleks ülesanne juba ammu lahendatud, kuna fakte on niivõrd arvukalt, et küsimus ei ole mitte nende lisamises, vaid asjassepuutuvate faktide väljavalimiseks. Isegi sündmuste kaasaegsed kroonikakirjutajad uppusid informatsiooni meres, see aga ei viinud neid probleemi mõistmisele lähemale. Viimaste sajandite jooksul on palju andmeid hankinud arheoloogid, kroonikad on kokku kogutud, välja antud ja kommentaaridega varustatud ning idamaade uurijad on erinevaid hiina, pärsia, ladina, kreeka, armeenia ja araabia allikaid süstematiseerides teadmistepagasit veelgi suurendanud. Teadmiste hulk kasvas, kuid üleminekut uude kvaliteeti ei toimunud. Endiselt jäi selgusetuks, mil moel tõusis mõni väike hõim vahel poole maailma hegemooniks, muutus seejärel arvukamaks ja viimaks kadus.
Käesoleva raamatu autor tõstatas küsimuse selle kohta, mida me uuritavast objektist teame – või täpsemini, ei tea. Esmapilgul lihtsad ja kerged asjad muutuvad mõistatuseks, üritades leida lugejat huvitavaid süžeesid. Seetõttu on vaja kirjutada põhjalik raamat. Kahjuks ei saa me otsekohe välja pakkuda täpseid definitsioone (mis üldiselt küll uurimistööd üksjagu kergendavad), aga vähemalt esmaseid üldistusi võime teha. Need vahest ei hõlma küll probleemi kogu keerukust, kuid lubavad siiski saada esimeses lähenduses kohaseid tulemusi senimaani veel kirjutamata etnilise ajaloo interpreteerimiseks. Aga kui leidub mõni noriva loomuga retsensent, kes nõuab, et raamatu alguses esitataks mõiste “etnos” täpne määratlus, võib öelda nii, et etnos on biosfäärinähtus ehk kooskõlas termodünaamika seadustega elusaine geobiokeemilise energia najal toimiv diskreetset tüüpi süsteemne tervik, mille olemasolu kinnitab ajaloosündmuste diakrooniline järjestus. Kui sellest piisab mõistmiseks, ei ole tarvis raamatut edasi lugeda.