“Inimlaps Ditte”

Romaan.

“Inimlaps Ditte” on taani proletaarse kirjanduse nestori Martin Andersen Nexo teine suur romaan “Vallutaja Pelle” järel, võimas epopöa möödunud sajandi lõpu ja käesoleva sajandi alguse töötavast naisest. Sellisena võib teda Laxnessi “Salka Valka” kõrval pidada üheks maailmakirjanduse väljapaistvamaks ja ainulaadsemaks teoseks, kus suure sisemise soojusega, kaasakiskuvalt on kirjeldatud peategelase Ditte enese raske elukäik emaüsast hauani ja selle kõrval andeka kirjaniku terava sulega välja joonistatud terve galerii isikute portreesid, kellega Ditte elu oli seotud ja kellega ta kokkupuutesse sattus: Ditte võõrasisa Lars Peter, pealtnäha karm, aga lõpmata sooja südamega, väsimatu töömees ja parandamatu optimist, keda kõige rängemadki saatuse löögid ei suuda murda, elutark Rasmusseni eit, kes kõike näeb läbi lapsikuks muutuva vanainimese prillide, Ditte vanaisa Soren ja vanaema Maren, kes oma hukkaläinud tütre last kasvatades uuesti nagu hooreks muutuvad, suure hobusepeaga kõrtsmik, keda Inimesesööjaks kutsutakse ja kes kogu kaluriküla oma käpa all hoiab, väike Peter, tragi, vanainimeselikult arukas poiss, küüniline, allakäinud Gratulant ja palju teisi. Väga keeruline ning vastuolurikas on Ditte ja Karli vahekord ning viimase järkjärguline arenemine saamatust, usu köidikuis siplevast tossikesest mehiseks töölisliikumise tegelaseks.

Romaanis “Inimlaps Ditte” on palju traagikat, rohkesti süngeid lehekülgi, kuid ühtlasi ka palju päikesepaistet, soojust ja elurõõmu – Andersen Nexo oskab rõõmust ja murest tõelised kaksikvennad teha, oskab isegi kõige kurvemaid sündmusi niimoodi esitada, et lugejal jääb südamesse soe tunne.