“Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”

Üldreeglina tuntakse õpetlasi nende loomingu põhjal, tegelastena romaanides tulevad ette ainult mõned üksikud; ja kui nõnda sünnib, siis ikka loomulikus järgnevuses: tegelasena esinetakse, kui looming on juba üldiselt tuntuks muutunud. Selles mõttes ei ole autoriga, kes järgnevalt tuleb vaatlusele, asjad täitsa korras; tema nimelt käibib juba veerand sajandit – tänu H. Hesse “Klaaspärlimängu” tõlkele – eesti keele piires küll paater Jakobusena, kuid näidis tema loomingust, sagedasti “peateosekski” nimetatud, ilmub alles nüüd. Lohutagu selle hiljaks jäämise puhul, et Euroopas on ikka veel keeli, milles käesolev raamat ilmunud ei ole. (Vene keelde muide on seda tõlgitud kolm korda.) …