…Dodereri kui sõnameistri eerilaadiks on tema omapärane rütmikus. Tõsi, tema laused võivad teinekord olla oma lausa raskepärase nikerdatusega väsitavad, sealjuures hoopiski mitte alati kõige elegantsemad, kuid kompositsioonis on ta lähtunud sageli väga teadlikult muusikast. “Romaan nr. 7” pidi saama teatavaks Beethoveni 7. sümfoonia kirjanduslikuks parafraasiks – vastavalt siis neli osa -, kuid niisamasugune sonaadilis-sümfooniline ülesehitus iseloomustab ka “Jeeriku pasunaid”, mille žanrimääratlusekski on muusikavallast võetud “divertimento”.
Autorile endale eriti armsa väiketeose kommenteerimiseks on sobiv järgmine katkend ühest tema kõnest, mille ta pidas Pariisis oma romaanitehnika kohta:
“Kui tohin midagi öelda romaani tehnikast, siis eelkõige seda, et see allest taotleb mingil määral järele jõuda oma eepilisele õele muusikas, nimelt suulele sümfooniale. See tähendab vormi prioriteeti sisu ees: tõepoolest alles selle läbi saab romaan õigeks sõnakunstiteoseks… Tegin äkki selle tähelepaneku, kui mul oli käsil ühe jutustuse (“Jeeriku pasunad”) kontseptsioon, millest mul oli seni ainult väga selge ja üksikasjadeni küündiv dünaamiline kogupilt…”
Teisal on Doderer märkinud, et kirjanduslik vorm on nagu klaasnõu ja eluline materjal nagu vesi, mis selle järgi saab kuju. Muidugi on niisuguste kinnituste liialdav provokatiivsus täiesti ilmne – ent ei saa öelda, et seegi Dodereri ei iseloomustaks. …
Ain Kaalep
Sisukord:
– Heimito von Doderer
– Üks teistmoodi Kratki-Baschik
– Mustade tähtede all
– Jeeriku pasunad
Loomingu Raamatukogu 43/1970
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.