“Kuningas Lembitu elu”

Heale lugejale

Tänavu (1992) möödub 775 aastat Lembitu langemisest. Tema meenutamine oleks püha kohus.

Ehk tekitab võõristust Sakala pealiku ja vanema kuningaks nimetamine? Kuid muistsete eestlaste kuninga mõiste erines tunduvalt Õhtumaa kuninga mõistest. Õhtumaa kuningas (rex) oli keskvõimu kindel esindaja, eestlastel oli ta lihtsalt sõjapealik või ühe salkkonna juht. Vanades kohtuprotokollides on viiteid, et talupojad nimetasid oma juhti kuningaks. Veel sajandi algul mainiti kuningat (noodakuningas, laevakuningas jne.). Ei saa unustada, et vallutajate ideoloog preester Henrik oli sunnitud oma kroonikas nimetama eestlastest kõige enam Lembitut – koguni “kõigi eestlaste pealikuks ja vanemaks”. Lembitut on ikka kirjeldatud seoses vabadusvõitlusega. Kas siis Lembitu sündiski, mõõk pihus? Milline oli Lembitu elu sünnist kuni surmani? Kes Lembitu ikkagi eestlastele oli? Mida suutis Lembitu? Mis tegurid valmistasid ette Lembitu hukku? Kes olid tema tapjad?

Millest Henrik oma kroonikas siis on vaikinud või ei saanud kirjutada?

– Jaak Sarapuu

Hingedepäeval 1992