/…/ Käesolev töö on iselaadne katse mõista ja näha maailmas eksisteeriva kurjuse fenomeni läbi religioonifilosoofilise prisma. Kurjust kui eksistentsi ühte lahendamatut fenomeni on selles töös algselt vaadeldud paralleelselt ja põgusalt kolmest eraldiseisvast vaatenurgast: füüsilisest, moraalsest ja metafüüsilisest. Hiljem on aga enam tähelepanu pööratud just moraalsele kurjusele, mida on üritatud mõtestada läbi teoloogilise kontseptsiooni.
Et kurjuse filosoofiline käsitlus teoloogilise kontseptsiooni pinnalt ehedamalt esile joonistuks, on eraldiseisvas ja sissejuhatavas peatükis enam tähelepanu pööratud kurjuse probleemile läbi kaasaja filosoofia. Vaatluse all on olnud kurjuse epistemoloogiline, ratsionalistlik, eksistentsiaalne, skolastiline ja teoditsionaalne kontseptsioon. Läbi nende süsteemide analüüsi on uurimuse raskuspunkt koondunud inimisiksuse moraalsele hoiakule nii sotsiaalses kui teoloogilises (s.o. metafüüsilises) suunas. /—/
JAAN TEPP on sündinud 23.06.1966. BA kraad teoloogias 1994. Aasta hiljem aktsepteeriti ta Rooma Püha Thomase Pontifikaalülikooli litsentsiaadiks. Samal ajal kohtus Vatikanis paavst Johannes-Paulus II-ga, kes andis õpinguteks oma õnnistuse. 1996. aastal kandis oma õpingud perekondlikel põhjustel üle Tallinna ja kutsuti tööle Vabariigi Presidendi Kantseleisse, kus töötab tänaseni. Kirjutanud mitmeid ühiskonnakriitilisi artikleid ja esseid, pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis ja raadios. Abielus, üks poeg.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.