Juba 1941. aastal oli nõukogude okupatsioonivõim Eestist küüditanud ligi 10000 inimest. Küüditamisi toimus ka pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Juriidiliselt tuleb küüditamisega võrdväärseks pidada okupeeritud riigis vangistatud isikute saatmist karistust kandma okupeeriva riigi territooriumile ja vabanenute sinnasamasse asumisele jätmist. Niisuguse tegevuse, nagu üldse igasuguse okupeeritud riigi elanike ümberasustamise okupeerivasse riiki, on Genfi konventsioonid tunnistanud tõsiseks õiguserikkumiseks, mis teisiti öeldult on veel üks aegumatute sõjakuritegude liik (8, lk. 133-134, 137). Seda kuritegu harrastas NSV Liit Eestis kogu okupatsiooni kestel. Küüditatuid ja poliitilistel põhjustel vangistatuid oli kokku umbes 12% sõjaeelsest eestlaste arvust (täpse arvu määratlemist takistab suure osa KGB dokumentide hävitamine või Venemaale vedamine pärast Eesti iseseisvuse taastamist). Selline protsent oleks näiteks Saksamaal tähendanud enam kui 8 miljonit ja USAs enam kui 16 miljonit ohvrit. Väikerahvas on väga kergesti haavatav!
“Küüditatmine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. Raamat 4”
€19.90
Laost otsas
Tootja | Leo Õispuu |
---|---|
Seisukord | kasutatud Raamat on heas korras |
Kaal | 1672 |
Kirjastus | Eesti Memento Liit |
Ilmumisaasta | 2003 |
Lehekülgi | 879 |
Mõõdud | Tavaformaat |
Kaaned | Kõvakaaneline |
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.