“Lugu kaliif Vathekist”

Kiirgavate teradega saablid köitsid kaliifi tähelepanu, kes lubas endale, et dešifreerib vabal ajal nende külgedele graveeritud veidrad kirjutised. Hinda küsimata käskis ta tuua varakambrist kuldmünte ja nõudis, et kaupmees võtaks kõik, mis soovib; viimane vastas tagasihoidlikkuse ja vaikimisega.

Vathek, kes arvas, et kaupmehe sõnaahtrus tuleb aukartusest tema ees, julgustas teda lähenema ja päris siis armulikult: “Kes ta on? Kust ta tuleb? Kust oli ta saanud nii kaunid kaubad?” Mees või pigem peletis hõõrus vastuse asemel kolm korda otsaesist, mis oli mustem kui eebenipuu, lõi neli korda oma hiigelsuure vatsa pihta, avas oma suured tukkidena hõõguvad silmad, naeris kohutava häälega ning paljastas oma merevaigukarva roheliste triipudega hambad.