Kadunud genoome otsimas.
Pääbo avastused teadusmaailmas seostuvad eelkõige paleogeneetikaga, mis inimkeeli tähendab vanadest kontidest geneetilise materjali eraldamist, järjestuse määramist ning kogutud teabe kasutamist näiteks inimliigi päritolu, esiajaloo ja varaste rändeteede väljaselgitamiseks.
Tema labor on suutnud praeguseks järjestada kuni 40 000 aasta vanuseid anatoomiliselt kaasaegse inimese, neandertallase ja nn Denissovi inimese, kes omab ühiseid jooni mõlema eelnimetatuga, genoome.
Kõige huvitavam järeldus, mis sellest tööst tõusis, on see, et Aafrikast välja rännanud “kaasaegne” inimene mitte ainult ei kohtunud, vaid ka seksis ning sai elu- ja suguvõimelisi järglasi nende mõlemaga. Kõik see juhtus arvatavasti u 55 000 aastat tagasi, aga on võimalik, et isegi veel 12 000 aasta eest elas Aasias kõrvuti rohkem kui üks liik inimesi (Homo floresiensis ehk kääbik Floresi saarel, kelle DNA-d pole teadaolevalt õnnestunud kellelgi eraldada).
Seega on Pääbo saavutused üldsusele vaieldamatult huvipakkuvad. Tänu Pääbole teame, et me kõik, kelle esivanemad rändasid paleoliitikumis Aafrikast välja Euraasiasse, oleme vähesel määral neandertallased.
Ülo Maiväli, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur.
Sari: Imeline Teadus
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.