“Nikolai von Glehnist Nõmme linnani. Nõmme linnast linnani. 2 raamatut”

Nikolai von Glehnist Nõmme linnani

XIX sajandi keskpaigas hakkasid tallinlased korraldama väljasõite Sinistele mägedele (Mustamäe tolleaegne levinum nimi). Varsti pärast Tallinna – Paldiski raudtee avamist 1870. aastal pöördusid suvitajate pilgud värske tehnikaime, rongi, poole.

Parem ühendus tekitas soovi siia kindlamalt kanda kinnitada. See ühtis ka Glehni plaanidega. 6. oktoobril 1873 andis ta välja esimese suvilakrundi õuenõunik Johan Pihelmannile. Rahvajutu järgi olevat ta seejuures lausunud: „Seie saagu lenn”.

Plaan plaaniks, kuid esialgu oli asi linnast veel kaugel. Sajandivahetuseni arenes Nõmme siiski üksnes kui suvitus- ja väljasõidukoht. Glehn soodustas kõigiti suvilate ehitamist. Pidurdavaks asjaoluks aga kujunes esialgu Balti eriseadus, mis keelas rüütlimõisa maade tükeldamise ja ehituskruntideks müümise. Maad sai ainult rentida. Kuid Glehn oli visa ja sai 1880. aastal vastava loa. Sellega eraldus Nõmme administratiivselt Jälgimäe mõisast ja allutati Saue vallale.

Nõmme linnast linnani

Leho Lõhmuse koostatud raamat “Nõmme linnast linnani. Ülevaade Nõmme ajaloost II” (1998) on 144-leheküljeline ajalooline ülevaade, mis keskendub Nõmme arengule iseseisva linnana. Nõmme Linnaosa Valitsuse välja antud teos käsitleb aega, mil Nõmme oli omaette linn (1926–1940), olles järjeks teosele, mis käsitleb varasemat ajalugu.