Meie päevade Ameerika Ühendriigid on üliriik, mille president näib valitsevat kogu maailma. Ta alustab sõdu ja algatab karistusoperatsioone, leidmata alati toetust isegi oma lähimatelt liitlastelt. Ta väidab end võitlevat kurjuse ja terrorismiga ning kaitsvat tsivilisatsiooni ja demokraatiat, ehkki pahatihti tundub tegemist olevat üksnes majandushuvidega. Tähelipp taustaks, peab ta teleekraanilt sugestiivseid kõnesid, samas kui presidendivõimu maine on ühendriiklaste silmis langenud katastroofiliselt madalale. Seniajani on vastuseta küsimus, kas Kennedy mõrva ei tellinud mitte oma maa poliitilisse ladvikusse kuuluvad isikud, ning mitmegi läinud sajandi teise poole presidendi nimi seostub tagantjärele peaasjalikult skandaalidega.
Inglise ajaloolane G. H. Bennett heidab Ühendriikide presidendivõimu arengule pilgu Atlandi teiselt kaldalt. Neutraalse kõrvaltvaatajana analüüsib ta tegureid, mis põhjustasid Teise maailmasõja järel presidendi võimutäiuse kasvu ning Kongressi kui seadusandliku võimu kandja visad katsed seda veidigi piirata. Lähemat käsitlust leiavad kõik kõnealuse ajajärgu Valge Maja peremehed.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.