Doveri jaama raamatukioski ees seisis tagasihoidlik, päevitunud näo ja lühikese heleda habemega Sheltoni-nimeline hästirõivastatud mees. Ta kavatses Londonisse sõita ning oli oma reisikoti juba kolmanda klassi vaguni nurka paigutanud.
Pärast pikaajalist reisi oli tal meeldiv kuulda nii äsjailmunud romaani pakkuva müüja lamedat häält, habeka konduktori enesekindlaid vastuseid kui ka abielupaari kohmakaid jumalagajätusõnu. Kärusid lükkavad väledad pakikandjad, jaama hallus ja viisakas tuimavõitu huumor, mis oli omane inimestele, nende ilmeile ja häältele – kõik see andis talle kodutunde. Ta oli kahevahel, kas osta “Harborough´ turg”, mida oli kord lugenud ja millest oleks kindlasti teistki korda mõnu tundnud, või Carlyle´i “Prantsuse revolutsioon”, mida ta polnud lugenud ja mille nauditavuses kahtles. Ta tundis, et peaks ostma viimase, kuid ta ei tahtnud ka loobuda esimesest. Kui ta seal niiviisi kõhkles ja arutles, hakkas tema vagun juba täis saama; nii ostis ta siis ruttu mõlemad raamatud ja läks vagunisse oma kohale, et kaitsta siin oma peremeheõigust. “Miski ei paljasta inimesi paremini kui reisimine,” mõtles ta. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.