“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti.
Sündmuste laviin hakkab veerema Esimese maailmasõja puhkemisest ja lõpeb novembris 1919. Akseli Koskelast, kes on teises osas juhtivaks tegelaseks, saab üks sulaste ja popside streigi juhtijaid Pentikulmal, hiljem punakaardi rühmaülem ja kompaniiülem. Ta teeb kaasa punakaardi väeosade lootusetud pealetungikatsed ja nende luhtumisel juhib Pentikulma ümbruse põgenike meeleheitlikku voori. Ta käib läbi kõik vintsutused vangilaagris, surmakambris, mahalaskmise ootel. Kodanlaste viha ei tunne piire, suur on nende arv, keda hukatakse kohalike välikohtute otsuste põhjal ja vangilaagreis ka ilma kohtuta. Kirjanik kõrvutab drastiliselt kaht artklit ühest ja samast kodanlikust ajalehest: üks nõretab härdusest laululinnukese vastu, teine nõuab halastamatult arveteõiendamist kõigiga, kes julgesid tahta endale inimväärseid elamistingimusi. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.