Kevadel katab üks väike taim kirka helesinise vaibana sooservas suuri pindu. Rahvas on andnud talle lüürilisel nime, soo-lõosilm, nii kutsutaksegi teda ainult meil.
Rahvusvaheliselt kõlab ta nimetus teisiti:
sakslastel – Sumpf-Vergissmeinnicht,
venelastel – Nezabõtka bolotnaja,
inglastel – Water forget-me-not,
meil – Ära unusta mind
Üle saja aasta tagasi (1896) kirjutas Juhan Liiv luuletuse, mis algab nii:
Meelespea, meelespea,
ära mind unusta
/…/.
Nii romantilise nimega nagu ära unusta mind käib kaasas rohkesti legende, meie pärimuste sisu aga erineb teiste maade omast märgatavalt.
Raamat on tõenäoliselt saanud natukene niiskust, lehed alt lainetavad.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.