Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid.
Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. Suured isandad ei too, vaid viivad…
Linna värav on üle löödud tuliuute raudribadega, rippsillal läigivad värsked plangud. Tornikatuse augud on täidetud roosade telliskividega. Linna kaevu ümber palmitakse lehtedest pärga. Kiriku eest turult pühitakse kokku rämps, hobusesõnnik ja kerjused.
Raekoja aknast ripub kaks pikka siidlippu: linna must-kollane – mustale tikitud kaks ristamisi hõbevõtit – ning peapiiskopi lillakaspunane lipp kuldse ristiga ja karikaga. Tuulepuhang voldib lipukangad vahel kokku, nagu valitseks nende omanike vahel sula sõprus ja vastastikune lugupidamine.
Linnavahid hõõruvad läikima oma kiivrid ja rinnakaitsed, emandad, meistrid ja lapsed uhkeldavad peorõivastes. Sellide püksipõlved ja – tagumikud on paigatud, õpipoiste juuksed lõigatud. Kerjused, vigased ja libud saavad kõva käsu hoida end kaugemal linna väravatest, turgudest ja peatänavatest. Eksijad ootab piits kaagil. Nähtavaks märgiks selle kohta, et linnas valitseb jumalakartlikkus ja kord, on võllasse tõmmatud kaks vargapoissi. Must-Andrese ja Näpu-Saamu võllamäel kõlkuvad kered peavad rõõmustama Lääneväravast sissesõitva peapiiskopi õilsat ja korraarmastajat meelt. …
Paberkaaned kulunud.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.