Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistati Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile ning Tartust sai keskaegse vasallriigi, Tartu piiskopkonna keskus. Linnaõigused sai Tartu enne 1248. aastat. Hansa Liidu liikmeks võeti Tartu 1280. aastatel. Linnamüür valmis kas 13. sajandi lõpul või 14. saj. esimesel veerandil. 1474 valmis Tartus Liivimaa uhkeim toomkirik, mis Liivi sõja järel sai sõdade käigus palju kannatada ja hävis lõplikult jaaniöises tulekahjus 1624. aastal. Saksa väravate ees asuvat sillast (hilisema Kivisilla ja nüüdse kaarsilla kohal) on teateid juba 1540. aastast. Vene väravate kohal (Laia täna otsas) asuvat silda mainiti esmakordselt 1554. Teadmata on vaid see, kas tegu oli ujuvsilla või mingi kapitaalsema ehitisega. Tavaline puitsilla iga oli 20-30 aastat ja seejärel ehitati uus sild. Millal valmisid esimene ja järgmised sillad Saksa ja Vene väravate juures on seni veel selgusetu.
Vene-Liivimaa sõja alguses, 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu ja algasid elanikkonna küüditamised. Aastail 1558, 1559, 1565 ja 1571 küüditati elanikke Venemaale. Uhke Hansa kaubalinn tehti sõja käigus maatasa. Vene võimude alla jäi linn kuni 1582. aastani, mil venelaste ja poolakate vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mis hiljem pikenes rahuks. Kuid Liivi sõja kolmas osapool Rootsi jätkas sõda poolakatega. Poolakate ja rootslaste vaheliste võitluste käigus käis Tartu korduvalt käest kätte, kuni lõpuks jäi 1625. aastal Rootsi ülemvõimu alla. 1630. aastal asutasid rootslased Tartusse gümnaasiumi ja 1632. aastal ülikooli, mis Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi sai nimeks Academia Gustaviana. Lisaks avati Tartus õuekohus ja Liivimaa konsistoorium, 1629-32 oli Tartu isegi Liivi- ja Ingerimaa ning Käkisalmi lääni pealinnaks. 1684 avas B. G. Forselius Tartu lähistel Ropkas endise piiskopimõisa maadel oma koolmeistrite kooli, mis tegutses aastani 1688 ja oli esimene rahvakooliõpetajate koolituskeskus kogu Eestis.
Rootsi riigi kõrgaeg oli 1680.-90. aastatel, sel ajal valmistus Rootsi juba järgmisteks sõdadeks poolakate, taanlaste, sakside ja venelastega ning kindlustas hoolikalt Balti provintsides asuvaid linnu. Mitmetes Rootsi arhiivides on säilinud 120 plaani Tartu linna kohta, peamiselt selle müüride, tornide, kaitserajatiste ja hoonete arhitektuurilised joonised. Siin raamatus on esitatud nii rootslaste linnaplaane kui ka nendele kantud kindlustusrajatisi.
1700. aastal algas Põhjasõda ning 1704. aasta augustis piirasid Vene väed Tartu ümber ja vallutasid linna. Vallutamise käigus laastati Tartu täielikult, elanikud küüditati Vologdasse ja Jaroslavli. 1708. aastal purustasid venelased Tartu linna lõplikult, õhkides müürid, piiskopilossi, kirikud ja kivihooned, lõhkudes ja põletades. 1719 liideti Tartu linn Peeter I korraldusega Narva provintsi juured, Katariina II algatud kreisireformi käigus viidi linn 1783. aastal tagasi Liivimaa alluvusse. Suurtükiväe kindral de Villebois´ juhtimisel alustati aastal 1763 rootsiaegsete muldkindlustuste täiendamist ja Tartu väljaehitamist kindluslinnana, ühtlasi muutus Tartu oluliseks sõlmpunktiks Peterburi-Riia-Königsbergi postimaanteel. Kogu Venemaal kehtis Peeter I ajast Peterburi ehitamise kasuks kivimajade ehituskeeld, mis kaudselt aitas kaasa paljudele katastroofilistele põlengutele. 1775. aastal toimus Tartus suurpõleng, hävis 2/3 linnast, mille järel südalinnas keelati laud- ja õlgkatused. Sama aasta novembris eraldati keisrinna Katariina II resolutsiooniga linna ülesehitamiseks 100 000 rubla intressita laenu. Lisaks kinkis Katariina II veel 600 rubla kivisilla ehitamiseks, mis valmis 1784 ja oli esimene omataoline Baltimaades. Osalt keelati suurpõlengu mõjul puitehitised linnamüüri sisse jäävatel tänavatel ja loobuti ka Tartu kui kindluslinna mõttest.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.