“Tormirinne”

Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur. Mõnikord aitab ta politseid, kui satub ette midagi, mis võib olla korda saadetud võlukunsti abil…

Nad olid voodis; naine harkisjalu mehe peal, keha tahapoole toetunud, selg kaardus nagu tantsijannal, vormikad rinnad kena siluetti moodustamas. Tema all lamas väljasirutatult sihvakas, võimsa kehaehitusega mees, käsivarred kõrvale heidetud, haarates atlasslinadest ja neid rusikasse kägardades. Kui see oleks olnud erootiline foto, oleks vaatepilt olnud rabav. Välja arvatud see, et armastajate rinnakorvid olid ülalt vasakult väljapoole rebitud, läbi naha turritasid ribid nagu sakilised murdunud noad.
Tõstsin pilgu. Carmichael ja Murphy jälgisid mind vaikides. Kehitasin neile õlgu.
“Noh?” nõudis Murphy. “Kas meil on siin tegemist võlukunstiga või ei ole?”
“Kas võlukunstiga või siis tõeliselt uskumatu seksiga,” vastasin talle.
Carmichael norsatas.

Sari: Sündmuste horisont 54