… Aleksei Deduškin vaatas mulle sametiste mustade silmadega nukralt otsa, ja ma nägin tema õhukeste laugude all pisaraid.
“Mul on teie pärast häbi…” ütles ta sügava maheda baritonihäälega.
Ah nii. Tal oli meie pärast häbi. Või vahest ainult minu pärast? Saša Saveljevi pärast tal ehk eriti piinlik ei olnud? Ei, ju vist ikka meie mõlema pärast, sest me ajasime juttu kolmekesi, ning meie kohtumise eest oli Deduškin Sašale õigupoolest rohkemgi tänu võlgu kui mulle. Mul endal oli samuti oma käitumise pärast häbi (mis siis veel Sašast rääkida!), kummatigi küsisin ma Deduškini käest:
“Ütle mulle ikkagi, Deduškin, mille eest sind selle ordeniga autasustati.”
…
Sari: Mirabilia
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.