“Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani”
Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1942 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.
“Eesti ajalugu koolile ja kodule”
Käesolev “Eesti ajalugu koolile ja kodule” püüab täita seda lünka, mis meile ajaloo-õpikute alal on tekkinud. Õpiku koostamisel on mõeldud esijoones eesti koolidele (täienduskoolidele), mis kohe pärast kodumaalt põgenemist meie uutes asukohamaades tekkisid ja ikka veel püsivad, kuid ka lastevanematele, kes ise on olnud täienduskoolide õpilased ja kellede teadmised eesti ajaloo alal vajavad värskendamist. Tavaliselt […]
“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Eesti ajalugu”
Valik ajalooallikaid Käesolev raamat sisaldab kirju valiku Eesti ajaloo alaseid tekste. Siia on lülitatud katked kroonikatest, väljavõtted dokumentidest, lõigud romaanidest… On isegi erakiri ja luuletus. Lisaks kirjalikele allikatele leiate raamatust ka graafilist materjali ning pilte. Kogumiku abil on lihtne õppida ja harjutada dokumendianalüüsi, viia läbi diskussioone, ärgitada õppijaid nägema ajalugu avatud ja põneva inimkultuuri valdkonnana.
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti asi ja maailma lugu”
Oleme meie “antiikautorite” tutvustamisel jõudnud Hindrik Prantsuni. Prants sündis 28. veebruaril 1858 Võrumaal Vastseliina kihelkonnas heal järjel taluperemehe pojana. Hiljem ei olnud isal siiski võimalik poega linna edasi õppima panna. Poiss oli aga innukas iseõppija, “sündinud kirjakoi”, kelle hariduse lõviosa ei pärinenud mitte koolist, vaid raamaturiiulilt. Pärast isa surma 1883 läks Hindrik Prants Tartusse, asus […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika I osa 1900-1940”
Algupärase teatmeteose “20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 – 16. juuni 1940 toimunud tähtsaimatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, […]
“Eesti keele ajaloost”
Keskkoolile Vastavalt päritolulisele e. genealoogilisele sugulusele moodustavad maailma keeled mitukümmend keelkonda. Laial maa-alal alates Läänemerest kuni Kaug-Siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeelest, olles tänapäevalgi omavahel suguluses. Oletatavasti kõneldi ühist keelt juba 9000 aastat tagasi, s.o. VIII-VII aastatuhandel e.m.a. Hiljem eraldusid samojeedid, siirdudes laiale alale Siberis, soome-ugrilased jäid aga lääne […]
“Eesti kindlused läbi kolme aastatuhande”
Tuntud sõjaajaloolase Mati Õuna uues teoses jutustab autor Eestimaa kindlustest Kristuse eelsest ajast kuni 19. sajandini – muinaslinnadest, keskaegsetest kivikindlustest ja linnamüüridest ning uusaegseist bastionidest. 200 joonise ja fotoga varustatud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale ning pakub harivat lugemist kõigile, kes tunnevad huvi Eesti ajaloo vastu!
“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
“Eesti kirikud. Postkaarte Aivo Aia kogust”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Die Kirchen Estlands. Estonian Churches. Juba aastasadu on kirikutornid olnud pilgupüüdjaiks linnades ning teetähisteks maal ja merel. Kirikuarhitektuuris avalduvad meie eelkäijate ehituskogemus, nende esteetilised ning kristlikud arusaamad. Postkaardikogu põhjal koostatud albumis on kakssada Eesti kirikut. Valik on tehtud Teise maailmasõja eel tegutsenud luteri kirikuist, mille hulgas on nii tänaseni hästi säilinuid […]
“Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”
Pädeva autorkonnaga koguteos vaatleb kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, kirjanduse üldsuundi ja kirjanike loomelugusid. Käsitluste laad varieerub akadeemilisest esseistlikuni, põhitähelepanu keskendub kirjandusteostele. Raamatut väärtustavad mahukad valikbibliograafiad ja biograafiline andmestik, samuti rohked fotod. Eesti kirjandust paguluses XX sajandil seni kõige ulatuslikumalt ja süvenenumalt käsitlev kirjanduslugu võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava lugeja raamautriiulis. Samavõrd teenib ta […]
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused”
Väljarändamine – Raimo Raag / Pilguheit Venemaa eesti asunduste kujunemisele – Tiit Rosenberg / Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega Loode-Venemaa – Marina Zassetskaja / Eesti väljarändajate Peterburi rühmituse kujunemisest. (Katse periodiseerida eestlaste väljarännet Peterburi kubermangu) – Ott Kurs / Rahvateaduslikud uurimistööd Ingeris ja Peipsitaguses II maailmasõja ajal – […]
