“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti kooli ajalugu” 1. köide
13. sajandist 1860. aastateni. Koguteose 1. köide hõlmab Eesti kooli ajalugu kõige varasemast ajast, s.o. haridusalgmete ja esimeste koolide tekkimisest Eesti alal 13. sajandil kuni rahvakoolide võrgu väljakujunemiseni 1860. aastail. Käsitletakse alg-, kesk- ja kutsekoolide asutamist ja koolivõrgu arengut, õppetöö materiaalse baasi kujunemist ja korraldust, õppekirjandust ja õppetöö sisu, õpilas- ja õpetajaskonda, pedagoogikahariduse ja pedagoogilise […]
“Eesti koolipoisid Teises maailmasõjas”
Raamatu esimeses osas on juttu Teise maailmasõja telgitagustest, eestlaste võitlusest taksokupeerimise vältimiseks, põhjustest, mis sundisid eestlasi valima kahe sõdiva poole vahel ja suures enamuses eelistama sakslasi. Lugeja saab tutvuda ka paari seni vähetuntud faktiga. Raamatu teises osas meenutavad eesti lennuväepoisid teenistust saksa sõjaväes lennuväeabilistena ja oma edasist põgenemis- või vanglateed. Nende mälestuste mõjul sündis ka […]
“Eesti kroonika 1939”
Elav Teadus nr 98. Eesti Kirjandusliku Seltsi populaarteaduslik seeria. Kaastöölised: H. Tammer, J. Taklaja, J. Käis, A. Leinjärv, A. Kalamees, V. Jakobson, E. Reining, R. Paris, O. Urgart, A. Annist. Eesti Kirjanduse Selts, 1940. Sisukord: 1939.a välispoliitilisi sündmusi (H. Tammer). Eesti sisepoliitiline elu 1939.a. (H. Tammer). Eesti majanduslik seisukord 1939.a. (J. Taklaja). Koolielu 1939. aastal […]
“Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused”
Väljarändamine – Raimo Raag / Pilguheit Venemaa eesti asunduste kujunemisele – Tiit Rosenberg / Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega Loode-Venemaa – Marina Zassetskaja / Eesti väljarändajate Peterburi rühmituse kujunemisest. (Katse periodiseerida eestlaste väljarännet Peterburi kubermangu) – Ott Kurs / Rahvateaduslikud uurimistööd Ingeris ja Peipsitaguses II maailmasõja ajal – […]
“Eesti kultuuri ajalugu”
Lühiülevaade. Käesoleva õpiku eesmärk on kas või ajutiselt täita lünka eestikeelses õppekirjanduses ja mahutada ühtede kaante vahele kirjeldus kõige olulisemast Eesti ning eestlaste kultuuri ajaloos. Enamik materjalist on varem publitseeritud mitmesugustes monograafiates, aga ka ülevaate- ja teatmeteostes. Seega mahub õpiku autori töö kirjutamise ja koostamise vahele. Ajaloolise periodiseeringu, faktide valiku ja nende interpreteerimise puhul on […]
“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Eesti kunstikontaktid läbi sajandite I&II. 2 raamatut.”
Kogumik pakub läbilõike kunstiajaloo sektori töötajate viimase aastate töödest. Artiklid tuginevad teadurite suurematele uurimustele ja kujutavad endast selliste probleemide süvendatud käsitlust, kus juttu on eelkõige kultuuri-, sealhulgas kunstikontaktidest. Teemade ja käsitlevate ajajärkude erinevus peegeldab mõnevõrra ka sektori töö haaret. Artiklitele on lisatud saksakeelsed resümeed, eriti pikad neist artiklitest, mis tihenevate kultuurikontaktide aspektist vaadatuna võiksid suuremat […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
“Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.-17. sajandil”
Sisukord Mai Levin / Sissejuatuseks Tiina Kala / Tallinna Linnaarhiivi allikad hiliskeskaegse Tallinna ja Madalmaade vahelistest suhetest Didier Martens / Brügge Lucia legendi meister. Kokkuvõte senisest uurimistööst ja uued hüpoteesid Helena Risthein / Kannatusaltarist ja frantsiskaanlusest. Altaritiibade välisküljed enne ülemaalimist Volker Ehlich / Jan Bormani Güstrow´ altari konserveerimis- ja restaureerimistööde senistest tulemustest Henno Tigane / […]
“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2009”
Aastaraamat on püüdnud olla sidemeheks endiste ja praeguste meresõitjate vahel, aga samuti vahendanud merendusteavet Eesti üldsusele, sest aina vähem liigub lugusid kaugetest meredest ja maadest, aina vähem arutleme selle üle, miks näeb seal aina harvem meie lippu. Laevanduse aastaraamatus on artikleid laevanduse tänastest muredest ja arenguvõimalustest, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Eesti Mereakadeemia ja Veeteede Ameti tähtpäevadest. Nagu […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2010”
Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Tulemuseks on, et ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata. Laevanduse aastaraamatu kuueteistkümnenda köite esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on […]
“Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”
Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
“Eesti lätlased”
Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi, kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi […]
“Eesti leegionist Venemaa vangilaagritesse”
Minu mälestusteraamat koosneb kahest osast. Esimene osa kirjeldab Eesti Leegioni, hilisema 20. Eesti Diviisi formeerimist 1942. aastal, lahinguid Neveli rindel 1943. aastal ja Eestimaa pinnal 1944. aastal ning 1945. aastal Ülem-Sileesias Oppelni rindel peetud kaitselahinguid kuni Teise maailmasõja lõpuni. Esimene osa lõpeb “Tšehhi põrgu” ja sõjavangilaagri elu kirjeldusega 1947. aastal. Põhiliselt kirjutan 20. Eesti Diviisi […]
“Eesti levimuusika ajaloost 1. Vaibunud viiside kaja”
Valter Ojakäär (s. 10. III 1923 Pärnus) on olnud 60 aastat tegevmuusik, nii orkestrant kui ka helilooja. Mänginud 25 aastat Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, on ta osalenud lugematu hulga eesti levilaulude ja instrumentaalpalade ettekandeis ja salvestusis. Tema enese helilooming algas asjaarmastaja katsetustena. Pärast kompositsiooniõpinguid konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all […]
