“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti asi ja maailma lugu”
Oleme meie “antiikautorite” tutvustamisel jõudnud Hindrik Prantsuni. Prants sündis 28. veebruaril 1858 Võrumaal Vastseliina kihelkonnas heal järjel taluperemehe pojana. Hiljem ei olnud isal siiski võimalik poega linna edasi õppima panna. Poiss oli aga innukas iseõppija, “sündinud kirjakoi”, kelle hariduse lõviosa ei pärinenud mitte koolist, vaid raamaturiiulilt. Pärast isa surma 1883 läks Hindrik Prants Tartusse, asus […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008”
Hea lugeja, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpset kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut lugedes leida […]
“Eesti esiajalugu”
Autorid: L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Laiale lugejaskonnale määratud ning rikkalikult illustreeritud (ligi 300 kaarti, fotot ja skeemi) koguteos, uusim ja ainus täielik kokkuvõte senise arheoloogilise uurimistöö tulemustest Eesti NSV-s. Autorid on jälginud Eesti muistse elanikkonna majanduse, ühiskondlike ja etniliste suhete ning kogu muistse kultuuri arengut. Eesti esiajalugu on seejuures käsitletud seostatuna […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Eesti ja külm sõda”
Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui […]
“Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika I osa 1900-1940”
Algupärase teatmeteose “20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 – 16. juuni 1940 toimunud tähtsaimatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, […]
“Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”
Metsaülikool 2005-2007 Pole kahtlust, et demokraatia üks kriteerium on hea valitsemise põhimõte. Hea valitsemise põhimõtte sisu on see, kuivõrd poliitikud tahavad, oskavad ja peavad vajalikuks rahva arvamust kuulata ja arvestada. Kui me tänast Eesti olukorda vaatame, siis mis selleks avalikuks diskussiooniks vaja on? Kõigepealt on vaja asjatundlikke ja motiveerituid eestkõnelejaid ehk – kodanikuühiskonna tarkvara. Kodanikuühiskonna […]
“Eesti keele ajaloost”
Keskkoolile Vastavalt päritolulisele e. genealoogilisele sugulusele moodustavad maailma keeled mitukümmend keelkonda. Laial maa-alal alates Läänemerest kuni Kaug-Siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeelest, olles tänapäevalgi omavahel suguluses. Oletatavasti kõneldi ühist keelt juba 9000 aastat tagasi, s.o. VIII-VII aastatuhandel e.m.a. Hiljem eraldusid samojeedid, siirdudes laiale alale Siberis, soome-ugrilased jäid aga lääne […]
“Eesti kindlused läbi kolme aastatuhande”
Tuntud sõjaajaloolase Mati Õuna uues teoses jutustab autor Eestimaa kindlustest Kristuse eelsest ajast kuni 19. sajandini – muinaslinnadest, keskaegsetest kivikindlustest ja linnamüüridest ning uusaegseist bastionidest. 200 joonise ja fotoga varustatud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale ning pakub harivat lugemist kõigile, kes tunnevad huvi Eesti ajaloo vastu!
“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
“Eesti kirikud. Postkaarte Aivo Aia kogust”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Die Kirchen Estlands. Estonian Churches. Juba aastasadu on kirikutornid olnud pilgupüüdjaiks linnades ning teetähisteks maal ja merel. Kirikuarhitektuuris avalduvad meie eelkäijate ehituskogemus, nende esteetilised ning kristlikud arusaamad. Postkaardikogu põhjal koostatud albumis on kakssada Eesti kirikut. Valik on tehtud Teise maailmasõja eel tegutsenud luteri kirikuist, mille hulgas on nii tänaseni hästi säilinuid […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”
Pädeva autorkonnaga koguteos vaatleb kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, kirjanduse üldsuundi ja kirjanike loomelugusid. Käsitluste laad varieerub akadeemilisest esseistlikuni, põhitähelepanu keskendub kirjandusteostele. Raamatut väärtustavad mahukad valikbibliograafiad ja biograafiline andmestik, samuti rohked fotod. Eesti kirjandust paguluses XX sajandil seni kõige ulatuslikumalt ja süvenenumalt käsitlev kirjanduslugu võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava lugeja raamautriiulis. Samavõrd teenib ta […]
“Eesti kirjandus paguluses”
Käesolev teos on jätkuks Arvo Mägi raamatule “Lühike eesti kirjanduslugu” I-II (1965) ja vaatleb eesti kirjandust paguluses selle algusest kuni tänapäevani. Pagulus on kestnud juba 28 aastat (kauem kui Eesti riiklik iseseisvus) ja aeg on küps ülevaate andmiseks paguluses toimunud kirjandusliku tegevuse laadist ja arengust. Materjali rohkuse ja teoste ajalise läheduse tõttu ei anta ülevaates […]
