“Piiblikonverentsid ja keelevaidlused”
Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686-1690) Allikapublikatsioon Käesoleva kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonverentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõttevahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivimaterjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning […]
“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
“Piirideni jõudnud riik”
Inimkonna ajalugu on alati iseloomustanud rändeliikumised. Pidevalt on selgunud, et immigratsioon on tulnud sisserändajatele kasuks. Seevastu immigratsiooni sihiks olnud rahvastele ja ühiskondadele on suur sisserändajate hulk peaaegu eranditult tähendanud ohtu nende ühiskondlikule stabiilsusele ja elukorraldusele. Sisseränne pole kunagi olnud ajalooliselt vältimatu. Ikka ja jälle on rahvastel ja ühiskondadel õnnestunud pikka aega edukalt kaitsta end ja […]
“Piiskop ja ristisõda 1206”
Sõjast, kolonisatsioonist ja jumalasulasest Põhjalas Raamatus “Piiskop ja ristisõda 1206” esitab arheoloog Jonathan Lindström põneva ja teedrajava loo esimesest rootsi talupoegade asustamisest Eestisse. Kroonikate, kirjade ning täiesti mahajäetud ja kinnikasvanud külade avastamise abil luuakse elav pilt kuningas Sverkeri ja Valdemar Võitja ajastu Põhjalast. Samas puudutatakse ajaloolisi müsteeriume, nagu Eketorpi linnuse kadumine ja Svea riigi esimene […]
“Pildikesi Põltsamaa ajaloost ja Pildikesi Põltsamaa ajaloost II osa. 2 raamatut”
Raamat “Koguduse ja kiriku lugu” Praost-emeeritus Herbert Kuurme mälestusi ja tagasivaateid. Oma Põltsamaal elatud aastatele tagasi vaadates ütlen südamlikud tänusõnad kogu siinsele rahvale lahkuse ja sõbralikkuse eest. Koguduse liikmete abiga sai üles ehitatud kirik. Inimesed usaldasid ettevõtmisi, mida koguduse juhatusega algatasime. Pandi käed külge ja maksti kinni rahalised kulud. Ei me ole kuulnud ühtegi nurisevat […]
“Pimedad juurdlused”
Kurjategijad, kes viimaks kohtu ette jõudsid. Sellest raamatust võib lugeda, kuidas mõrvar tabati aastaid hiljem, mil kõik juba uskusid, et ta jääbki karistamata. Mõned neist on kurikuulsad: näiteks Dennis Rader, tuntud ka kui BTK. Sarimõrvar, kes allkirjastas nii mõrvapaigale jäetud sõnumeid. Lühend tähendab lahtiseletatult “Bind, Torture, Kill” ehk “seo kinni, piina, tapa”, mis oligi tema […]
“Piraadi päevik”
Pealtnägija suurepärane jutustus kapten Morganist ja teistest mereröövlitest Henry Morgan ei öelnud kaptenile ega meestele, kuhu ta kavatses minna, ainult nii palju, et nad saavad rikkaks. Flotill jõudis Costa Ricale mõne päevaga ja Morgan tegi oma kavatsused kaptenitele ja meeskondadele teatavaks. Ta tahtis öösel Puerto Bello hõivata ja rüüstata… Mõned arvasid, et neid on liiga […]
“Põhja-Eesti südamaadel”
Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Eelkõige tunne kaunist kodumaad – Jakob Kents Lähme hilju Lähme hilju tieda müöda, sinida saluda muöda, et ei kõigu kullakõrred, et ei vuaru vaskivarred, ei hõlli hõbekübarad! Kesse meil on kullakõrred? Tüdrukud meil kullakõrred. Kesse meil on vaskivarred. Naised on meil vaskivarred. Kesse meil hõbekübarad? Mehed meil hõbekübarad. /Ambla rahvalaul/
“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjala tähistel Nr 20/1993”
Sisukord: – Hilja Rüütli, Sotamies Jaani mälestusi – Hannes Oja, Hilja Rüütli – Ao Vaks, Võideldes Soome vabaduse ja Eesti au eest – Heino Turu, Pilte Rajajoe raudteejaamast – Ylo-Mark Saar, Tulekahi ja plahvatus Jalkalas – Leo Seim, Sidekursus Järvenpää väljaõppelaagris – Heino Toome, Kolme elulooga mees – Erich Rämmeld, Pikk Jüri – Endel Härm, […]
“Põhjalaste lood. EÜS Põhjala 120”
Hoiad enda käes EÜS Põhjala 120. aastapäevale pühendatud kogumikku nimega “Põhjalaste lood”. Viimati ilmus Põhjala koguteos 17 aastat tagasi. Põhjala selleaastane juubel on piisavalt hea põhjus, et välja anda kogumik põhjalaste lugudest. Nii teeme kummarduse meie Seltsile ning saame samas põhjalasi paremini tundma õppida. Koguteose eesmärgiks on jäädvustada Põhjala kulgu läbi põhjalaste elulugude. Kes muu […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjamaade ajalugu”
Lugeja käes on raamat, milles on tehtud katse anda ülevaade kõikide Põhjamaade ajaloost vanimast ajast tänaseni. See on ühtlasi esimene selle piirkonna ajalugu terviklikult käsitlev eestikeelne raamat. Me kasutame oma igapäevakõnes mõisteid Põhjamaad ja Skandinaaviamaad. Kas mõtleme aga sellele, et need on mõlemad n-ö ebateaduslikud terminid, mille kohta teatmeteostes ühtlustatud seletusi ei leidu. Nende sisu […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Põhjatähe pojad”
Arved Viirlaid on kirja pannud oma mälestused Teise maailmasõja lõpuaastatest, mil ta viibis vabatahtlikuna Soome armees. Sündmused saavad alguse 1943. aastal, mil ta põgenes üle lahe Soome. Jalaväerügemendi JR 200 koosseisus tulid eestlased 1944. a. augustis kodumaale tagasi, et Saksa armee poolel anda viimsed lahingud Eesti pinnal. Sama aasta sügisel lahkus Viirlaid Soome suunal teistkordselt, […]
“Poliitika ja antipoliitika”
Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi “kaasajastatud”. Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutadata tohtis. […]
“Poliitika”
Põgus sissejuhatus – lühim tee teadmisteni. Selles provokatiivses, ent tasakaalustatud essees käsitleb Kenneth Minogue poliitika arengut antiikajast kahekümnenda sajandini. Ta ärgitab meid arutlema selle üle, miks tekivad poliitilised süsteemid, kuidas meie ühiskondades kasvab poliitikast välja nii võim kui ka kord, kas demokraatia on ikka alati hea asi ja milliseks võib poliitika kujuneda alanud kahekümne esimesel […]
