“Legendaarne finaal. 1972 NSVL:USA”
1972. aasta. München. Olümpiamängud. Finaalmatš, mis läks igaveseks ajalukku. NSV Liidu meeste korvpallimeeskond tuli Vladimir Kondrašini käe all esmakordselt olümpiavõitjaks, võites USA meeskonda. See on ehe lugu ühe meeskonna triumfist, mis tõestas, et miski pole võimatu. Raamatu autor on ammutanud infot esmastest allikatest ning esmakordselt avaldatakse ühtede kaante vahel kogu tõde sellest, mis toimus enne […]
“Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost”
Humaniora / ACTA Universitatis Tallinnensis Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Neile küsimustele otsibki […]
“Porkuni preili. Esseid eesti kirjandusest”
Sisu Porkuni preili Ballaadid ja pingilaulud vallasema traagikast Valm, selle olemusest ja ajaloost ning esinemisest eesti kirjanduses Kas vajame kirjandust Vändra metsas Pärnumaal Eepos ja ajalugu Isikunimede register Porkuni preili sisaldab esseid meie kirjanduse aktuaalsete ning seni unarusse jäänud küsimuste kohta. Marie Under on rikastanud eestit poeesiat kõrgetasemeliste ballaadidega. Käesolevas võetakse vaatluse alla üks tuntuim […]
“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Sõda Lõuna-Vietnami džunglites. Reportaaž”
Progressiivse austraalia ajakirjaniku Wilfred G. Burchetti viimast raamatut “Sõda Lõuna-Vietnami džunlites”, mis ilmus New Yorgis 1965. aastal, on võimatu lugeda ükskõikselt, ilma erutuseta. Burchett jutustab kaasakiskuvalt, kuidas Lõuna-Vietnami rahva stiihilised väljaastumised diktaator Ngo Dinh Diemi vastu kasvasid üle võimsaks hästiorganiseeritud võitluseks ameerika interventide vastu, kuidas vabastati kolm neljandikku Lõuna-Vietnami territooriumist. Prantsuse ajaleht “Monde” kirjutas mõned […]
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006 6.”
Saateks Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940-1941 Leho Lõhmus Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941 Aleksaner Tšapenko Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel Meelis Maripuu Nõukogude võimusüsteemi lagunemine Eestis ja Nõukogude asutuste evakueerimine Venemaale 1941. aasta suvel. Peeter Kaasik Eestist saadetud Nõukogude langevarjurid Soomes suvel 1941 Juha Pohjonen Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis Toomas […]
“Vahemeri võitlustes 1936-1945”
Vahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäoliselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandi peeti Vahemerel maha kolm suurt sõda: I maailmasõda, 1914-18, II maailmasõda, mille Vahemere-võitlused kestsid 1940-45, ja Hispaania kodusõda 1936-39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat. Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaatoriks oli Nõukogude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründamiseks; […]
“Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja”
Sisukord – Jaak Pihlak / Saateks – Heiki Valk / Viljandi muinasaeg – Arvi Haak / Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta – Juhan Kreem / Saksa ordu ja Viljandi linnus – Kaur Alttoa / Viljandi ordulinnuse arhitektuur – Ain-Andris Vislapuu / Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond – Kronoloogia – Kirjandus Viljandi Muuseumi toimetised […]
“Pildikesi Põltsamaa ajaloost ja Pildikesi Põltsamaa ajaloost II osa. 2 raamatut”
Raamat “Koguduse ja kiriku lugu” Praost-emeeritus Herbert Kuurme mälestusi ja tagasivaateid. Oma Põltsamaal elatud aastatele tagasi vaadates ütlen südamlikud tänusõnad kogu siinsele rahvale lahkuse ja sõbralikkuse eest. Koguduse liikmete abiga sai üles ehitatud kirik. Inimesed usaldasid ettevõtmisi, mida koguduse juhatusega algatasime. Pandi käed külge ja maksti kinni rahalised kulud. Ei me ole kuulnud ühtegi nurisevat […]
“Muutuste tuules”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 6 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas Järjekorra numbrilt kuues Põltsamaa ajaloo vihik räägib maareformi elluviimisest ühes Põltsamaa kihelkonna vallas, kajastades eelnevalt maaomandi arengut 18. sajandi lõpust kuni 1919. aasta Maaseaduse väljatöötamise ja rakendamiseni. Lisaks koorub võimalik pilt maareformi algjärgust Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas ja selle valdades. Vihikus antakse ülevaade maareformi läbiviimisest […]
“Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis aastail 1926-1939”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 4 Kokkuvõte Põltsamaal toimunud ja toimumata jäänud sündmustest, mis huvitasid inimesi ja ajakirjandust 1920-30-ndatel aastatel
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Võrumaa saaga I-III. 3 raamatut”
raamat Kui me ei taha, et pooliku tõe valitsemisaeg edasi kestaks, siis peaksime selgeks tegema nii täpselt, kui see praegu veel võimalik on! -, kuidas ja miks kahanes eesti rahvas punavõimu aastail, aga ka selle, mis juhtus sakslaste saabumise eel ja järel igas linnas ja vallas. Ühtegi lehekülge, olgu see nii sünge kuitahes, ühegi inimese […]
“Kommunismi must raamat. Kuriteod. Terror. Repressioonid”
1997. aastal Prantsusmaal ilmunud “Kommunismi must raamat teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgne kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust üle 100 miljoni hukkunu. Raamatus antakse ülevaade kommunismi ajaloost kogu maailma ulatuses: NSV Liidus, Hiinas, Ida-Euroopas, Kambodžas, Põhja-Koreas, Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm. “Kommunismi musta raamatu” eestikeelne väljaanne sisaldab mahukat lisapeatükki kommunismi […]
“Vana Pärnu ehitised ja inimesed”
Kirjalikes allikates on Pärnu sadamat esmakordselt märgitud 1242. aastal. Pärnu linna (Vana-Pärnu) asutamise ajaks peetakse aastat 1251, kui piiskop Heinrich õnnistas seal sisse toomkiriku. 1263. aastal põletasid paganatest leedulased linna, mis peagi taastati. Pärnu jõe vasakul kaldal tekkis Saksa ordu Liivimaa harule allunud Uus-Pärnu linn, mille kohta on teateid 1265. aastast. Seal asus ordukomtuuri loss […]
“Eesti levimuusika ajaloost 2. Omad viisid võõras väes”
“Omad viisid võõras väes” on järg “Vaibunud viiside kajale”, milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool […]
