“Keisri hull”
“Keisri hull” (esmatrükk 1978) on tuntuim Jaan Krossi romaan, mis jutustab Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaarriigi sisepingetest. Romaan põhineb Vene armees polkvonikuna teeninud ja ka 1812. aasta isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787-1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest […]
“Keskpäevavalgus”
Romaan meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseeritud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja konarlik […]
“Ketserid ja patused”
Meri! Joonatan hingas korraks sügavalt. Ei, see lõhn ei tulnud lumest, see oli meri! Ainult meri võib lõhnata niiviisi – kargelt ja niiskelt. Kas ei olnud ta trellitatud akende taga vahtinud oma silmad haigeks ja südame valutama, kui laevad tulid ja läksid otse ta akna alt mööda? Udustel öödel polnud ta saanud und. Ta oli […]
“Kevade”
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli käes 1895. aasta sügis. Vähemalt nii väidavad sama jutustuse järgi tehtud filmi “Kevade” (1969) avakaadrid, kus see aastaarv krihvliga tahvlile kirjutatakse. Ka Oskar Luts ise astus Palamuse kihelkonnakooli sellel aastal. Järgnev õppeaasta raamatus on täis sündmusi, mida ei pea ümber jutustama ühelegi eestlasele. Teos on rikas tegelaskujudelt, keda Luts […]
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Klio silma all”
Novellikogu. Sisukord: Neli monoloogi Püha JÜri asjus. Väike memoriaal. Michelsoni immatrikuleerimine. Seletusi nende tarvis, kes kommentaaridest erilist mõnu tunnevad … Kahe kaotsiläinud paberi lugu. Kaks korda kaks seletust … Pöördtoolitund. Seletusi, kuna seekord vist tõesti ilma ei saa.
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“Kodutus”
Olle Lauli “Kodutus” jutustab hingematva, nägemusliku loo praeguse ajastu meelelaadist ja hingeseisust. See on ühteaegu eepiline ja nüansitundlik romaan, mis lausa dostojevskiliku kirega inimesteni haardub, et neid lahti rebida ajast, mis liigestest on lahti. Lugeja ette kerkivad nii metafüüsilised kaemused kui ka sotsiaalse meeleseisundi painavad, palavikulisse kaasaelamisse mähitud kirjeldused. Halastamatult otsib Lauli halastust, juhtides lugeja […]
“Kolm reisi”
Reisijutte on mitmesuguseid. On “Gulliveri reisid”, on “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”. Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – “Odüsseia”. Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus; siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.
“Kolm sõlme”
Luulekogu Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole […]
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
