“Teosed I-II”
I. Luuletused Vainulilled (1866) Emajõe ööbik (1867) 1866-1872 1873-1886 Käsikirjalisest pärandist (“Kogutud luuletused”, 1925) II. Jutud ja näidendid Ojamölder ja tema minia Enne ukse lukutamist “Ainuke” Tammiste küla “veskitondid” Olesja Saarema onupoeg Maret ja Miina ehk Kosjakased Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai Talvine metsasõit Loigu perenaine (Teise […]
“Teosed” I ja II köide. 2 raamatut
Sari: teosed kuues köites. “Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan”. I ja II köide.
“Tulised vankrid I&II. 2 raamatut”
Hommik oli selleks liiga varane, et ennustada, milline tuleb uus päev. Kuid niipalju võis siiski näha, et taevas polnud ei tähti ega kuud ja pilv jooksis madalalt. Tulles mere poolt tõi iilinguline tuul piki lahekeelt avara ulgumere kargust, millesse segunes sadama teravaid lõhnu. Eesli kõrval istudes haistis Polykarpos selles leiduvaid soolatud kala, vaigu, rääsase õli […]
“Tunnistamisi. Mõtteid ja esseid”
Raamat sisaldab valiku lavastaja, õppejõu ja eestlaste elulugude koguja Merle Karusoo (s 1944) mõtetest, esseedest ja kõnedest aastatel 1985-2019. Lavastajana keskendub Karusoo dokumentaallugudele, mida ise nimetab tunnistuste andmiseks. (Taskuformaat)
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused I-II”
Meie kirjandusklassik, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. /—/ August Kitzbergi suurepärane kultuurilooline, humoorikas ja värvikate inimtüüpide rohke mälestusteraamat “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ilmus kahes osas (1924-1925) ning käsitleb põhiliselt aega 1850. aastaist kuni sajandivahetuseni. Teos üllitati uuesti 1957. aastal […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
“Uinuv maa”
Noor poliitikakauge tütarlaps abiellub vanglast vabanenud kommunistiga ja satub sel moel inimeste sekka, kes oma ahvatlevaid ideid õnnelikust ühiskonnast tegelikkuseks loodavad muuta. Et ta pärineb optantide perest, on tema vanemad kommunistide tegusid revolutsioonijärgsel Venemaal juba kord tunda saanud ja see määrab nende suhtumise. Romaan vaatleb kolme suhteliselt lühikest ajavahemikku peategelaste vaatevinklist: südasuvi 1938, varakevad 1941, […]
“Üksteist”
Seda pole näha – väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks. […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üleminekud”
Luuletaja ja kriitiku uues värsikogus juureldakse inimhinge vastuoksuste üle. 1981-1985
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
