“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Herbert Salu (15.XI 1911 Viru-Jaagupi – 1.X 1988 Lund) on eesti viljakamaid kirjandusloolasi, kes oma uurimustest on käsitlenud nii eesti varasemat kui ka XIX ja XX sajandi kirjandust. 1943. aastal lõpetas Salu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, doktorikraadi omandas aga 1964. aastal Turu Ülikoolis. Õpetas eesti kirjandust Tampere Ülikoolis. Paguluses on Salu avaldunud tosinkond kultuuri- ja kirjandusloolisi […]
“Susanna ja mina”
Selle raamatu peategelane tutvustab end nii: “Kui ma räägin meestele, et ma olen graafik, disainer, siis nad mõtlevad kohe, et ahaa: kunst, noor naine, järelikult kultuur, targad raamatud, festivalifilmid ja muu taoline intellektuaalne ja peaaegu et aseksuaalne värk. Nad ei mõtle minust, et: seks. Mis tegelikult mu olemuse palju paremini kokku võtaks.” Head lugemist.
“Suur retk”
Romaan Richard Maacki jälgedes. “Suntaris räägiti mulle, et Viljui ülemjooksu kandis on jõeke, mille nimi on Algui timirmit ja mis suubub Viljuisse. Selle lähedal metsas on suur vaskkatel, maast paistab välja vaid selle üks serv, nii et katla tegelik suurus on teadmata. Ehkki räägitakse, et sellesse mahub ära terve küla. Räägitakse veel, et (19.sajandi) kolmekümnendatel […]
“Suvitusromaan”
Noor tudeng Maare tahab kirjutada suvitusromaani. Ta suvitab talus ja kogub materjali. Romaani peategelaseks oleks küps kirjanik Reet, kes suvitab maal ja kogub ainet suvitusromaani jaoks … Talu tööperemees Ott, hüüdnimega “Kiimalaane Karu”, tudeng Aarne ja kunstnik Toivo jätavad jäljed Maare elukangasse ning Reeda romaaniplaani. Maare kuuleb-näeb linnasugulasi ning maarahvast päeval tööl, õhtul vestlemas ning […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Taavet Soovere elu ja surm”
Saatesõna 1. trükile: Taavet Soovere kurvanäoline kuju ilmus minu silme ette viimaseil aastail enne maailmasõda. Paberile panin katkendeid tema elukäigust aastail 1914-1915. Maailmasõja kaasas käiv hingeline ja vaimne murrang oli siis juba mõjule pääsmas. Inimene kisti oma isiklikkude murede ja rõõmude juurest rahvaste ja inimkonna saatust kaasa elama; kutsuti oma saatuse sepitsemiselt rahvaste ja inimkonna […]
“Taeva palge all”
Selle romaaniga on Mälk uuesti tagasi tulnud oma lemmik-aine juurde, milles ta juba varem on saavutanud oma suurimad kunstilised võidud. Meie rannarahva elu, aga mitte ajaloo hallis hämaruses (…), vaid sama olevik, mida leidsime arvustuse täielikku tunnustust nautinud “Õitsvas meres”, on Mälgu uue romaani aineks. Mootori kalapaatides, angerjarüsad-bottengarnid Rootsist, omnibuselinid ja telefonid – detailid fikseerivad […]
“Taeva tühjad tribüünid”
Vaatasin uuesti rongi poole. “Kuhu see rong viib?” “Ma ei…” “Kas see viib paradiisi?” ei lasknud ma Vanamehel vastata. “Ma ei…” “Kas kõik peavad sinna peale minema?” tekitas mõte rongile minekust mingil põhjusel rohkem hirmu kui ükskõik mis muu. Ma olin surnud, täiesti surnud. Noorteromaani “Taeva tühjad tribüünid” peategelane, 14-aastane Merita saab harukordse võimaluse: minna […]
“Tagasi koju”
Kümme aastat. Kümme aastat on möödunud sellest viimasest vana-aastaõhtust, mille Merili veetis kodus, mille pühalikkust varjutas tookord varitseva õnnetuse eelaimus. Nüüd, kümme aastat hiljem, on ta siin tagasi. Ring on täis. Ring on täis ja kõik lõpeb varsti – see kinnismõte ei jäta Merilid hetkeksi. Surve peas suureneb üha. Kogu vahepealne elu, kõik see kümme […]
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tapjad”
Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilaselu, kursuse juhendajaks üle Eesti kuulus soome-ugri akadeemik. Kartulinopp kolhoosis, eksamid. Ning Hiljem Tallinnas televisiooni- ja luuletoimetamismaailm. Kas kriminaalromaan? Enigmaromaan kindlasti, mõistatamist jätkub ilmselt viimase leheküljeni. Esimene tapja on terasel lugejal ehk aimatav, teine vaevalt. Helgest ja ausast inimesest saab mõrvar. Kas ta jääb helgeks ja ausaks? Seda peab lugeja otsustama.
“Tarzani seiklused Tallinnas”
Me sarnaneme vesikarika nimeliste taimedega. Nii nagu nemad hõljuvad vabalt vees, kuhu kinnituvad nende juured ning õõtsuvad seal siia ja sinna, nii ka meie oleme nagu atmosfääritaimed ning meie juured kinnituvad õhku, on sellega ühises liikumises, kulgedes kord siia, kord sinna. – Hippokrates Igal pool ja alati jääb inimene inimeseks ega ole sest ajast oma […]
“Tee ja tõde”
Reed Morn, kodanikunimega Frieda Johanna Drewerk (1898-1978) tuli kirjandusse kirjastuse Loodus 1927. aasta romaanivõistluse kaudu, kus tema psühholoogiline romaan “Andekas parasiit” võistles esikoha pärast August Jakobsoni naturalistliku “Vaeste-Patuste aleviga” ja jäi napilt II kohale. Psühholoogiline käsitluslaad on omane ka järgmistele Reed Morni teostele, millest väljapaistvaimaks peetakse Torontos 1956. aastal ilmunud romaani “Tee ja tõde”. Romaan […]
“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
“Tegevusraadius”
Oma kolmandas jutukogus analüüsib autor tegelaste alateadvusse süüvides indiviidi nihestunud suhteid ümbritsevaga.
“Teine tera”
Arvo Mägi (1913) ulatusliku ja mitmekesise loomingu kandvamaks osaks on romaanid ja aastail 1956-96 ilmunud kümme lühiproosakogumikku. Ajaloohuviline autor leiab teemasid ja tegelaskujusid ka minevikust, ta tunneb hästi olustikku ja oma tegelasi ning kasutab meisterlikult novellivormi võimalusi. Valimiku süzheedes on kesksel kohal mehe ja naise suhe – igavene armastusteema oma õnnehetkede ja luhtumistega.
“Teosed 3. Tulukesed luhal”
(Rahu! Leiba! Maad!) Käesolev teos, ehkki tuginedes ajaloolistele tõsiasjadele, ei pretendeeri mingil määral 1917. aasta sündmuste järelkujundamisele, vaid on ikkagi üksnes nende najal tekkinud kujutluslennu vili. /…/ Raamatus on suvapäraselt säilitatud romaani “Rahu! Leiba! Maad!” üldine arengukäik ja kompositsioon, kuid samal ajal teema käsitlust nii mitmeti täiendatud, laiendatud ja süvendatud, uusi rõhke asetatud, et tundus […]
