“Kallid kaasteelised” 1. ja 2. osa. 2 raamatut
“Kui keegi tahab jutustada oma lugejaile oma linnast, siis ükskõik, kuidas ta kavatseb seda teha, on vististi möödapääsmatu, et ta asjale lähenemiseks seda linna ajas ja ruumis kuidagi liigendab. Ja küllap on vist kõige loomulikum, kui liigendamine sünnib jutustaja kodude ning meelis- ja lemmikpaikade järgi – aga ühtlasi ka jutustaja elusündmuste järgi tolles linnas. Mina […]
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Kaotatud linn”
Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis Autori sõna: Suurem osa selle romaani tegevusest leiab aset Viinis käesoleva sajandi kolmekümnendate aastate algul. Ma olen lubanud endale vabaduse kohtade, nimede ja kuupäevade kasutamisel; mõningad Viini tänavad on minu leiutatud ja esineb mõningaid anakronisme. Näiteks raadiosaated üle Atlandi ei alanud tõeliselt nii vara, kui mina sellele viitan ja […]
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Kas mäletad, mu arm? I-III osa. 3 raamatut”
“Kas mäletad, mu arm?” (1951–1959) oli pärast romaane “Leegitsev süda” (1945) ja “Üle rahutu vee” (1951) August Gailiti kolmas ja viimane teos, mille ta avaldas paguluses. Tunderaske pealkiri seob ühte 16 boccacciolikku novelli naistest või armastusest, mis eesti mehed tuisu- ja tormipäevil “kõnelnud” ühes metsatöölaagris Rootsimaal. Nende vahele mahub romaaniks paisunud “Proua Ene Leevi pihtimus”. […]
“Kas see on rumal”
“Ja kuidas ma saan olla õnnelik just nüüd, kui mind alles kuu aega tagasi koondati ja ma tean, et raha, mis pangaarvelt täna nagu imeväel kadus, ei tule sinna järgmise kuu 10. tagasi. Ma peaksin olema hoopis õnnetu ja kurb. Just sellepärast ma ju poodidesse tulingi, et tuju tõsta, et unustada, et ma olen töötu. […]
“Kas siis selle maa keel …?”
Mõttekujutuslikus lavapildis kohtuvad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 33 laureaati (aastaist 1989-2013) akadeemiku endaga ja jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Ajaloolise raami loovad akadeemik Wiedemannile omistatavad võrdlused, kommentaarid ja küsimused. Lisaks selgitavad märkused ja laureaatide lühitutvustused. Loomingu Raamatukogu 11-12/2013
“Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”
“Rooma päevik” on Karl Ristikivi romaan, mis lõpetab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja. Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1976. Raamatu tiitellehel märgitakse täispealkirjaks “Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik”, mille on “trükki toimetanud Karl Ristikivi”. Müstifikatsiooni järgi on tegu 9. veebruaril 1718 Tuivere mõisas sündinud Johann Friedrich Kaspar von Revingeni “Tagebuch der Träume” (“Unistuste […]
“Kass sööb rohtu”
Kes olen ma õieti? Kas too raske, ilge mass – mu keha? Kondid, musklid, näärmed, veri? – Ei, ma ei tunne teda. Ta on mulle võõras. – Või see alati hoolitsev, manitsev hääl: Tee nii ja nii, aga mitte kunagi naa? – Ei, ka mitte tormina üle maa ja vee. Anastaksin südameid, tallaksin teistel. Külvaksin […]
“Kass, kes oli kuningas Salomon”
Lugu ühest ebatavalisest kassist, kelle maailm on rohkem inimeste kui kasside oma. Hämmastav ja imeline on raamatus elu, kus põimuvad läbisegi reaalsus ja unenäomaailm. Ilukirjanduslikus stiilis loodud omapärases raamatus kirjutab Mall Jaakson pigem ikkagi inimeste maailmast, mida sagedasti saadab saladusliku Salomoni mõtlik pilk. Ühel hetkel ei tee enam vahet, kas mõni mõte või öeldud sõna […]
“Kassi nurinad”
Ajalehes ilmund kuid loetav – see on uskumatu aga tõsi. Hardo Pajula on meisteresseist, võib-olla meie viimane suur esseist. Lõpp on teadagi lähedal. Esseistika on ülikõva žanr, sul peab olema midagi öelda ja sa pead oskama kirjutada. See raamat on eelkõige monument kirjaoskusele. Esseistika pole lämisev formaaditäide. Mainitud põhjustel on kodumaine esseistika peaaegu olematu, teibaotsaga […]
“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kaugekõne”
Kirjaniku, ajakirjaniku ja karikaturisti Karl August Hindrey (1875-1947) kogumik annab läbilõike tema ulatuslikust novelliloomingust, mille huvikeskmes on algusest peale seisnud inimese psüühiline ja eetiline olemus. (kaaned kulunud)
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
