“San Agustini vereohvrid”
Pääsenud zombide käest ja astunud vastu veel hulgale ohtudele, jõuavad Atlantis ja Neptunus viimaks saarele, kust kõik kunagi alguse sai. Et neid tabanud needus lõplikult võita, tuleb peategelastel siseneda aardekoopasse ja viia läbi ohtlik riitus. Kuid kõik ei lähe sugugi nii, nagu plaanitud. Saar ja koobas on endiselt ettearvamatud paigad, tulvil kurjust ja kättemaksuhimuliste surnute […]
“Sarviku armastus. Valik kultuuriloolisi novelle”
Selles raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Novell “Kartaago kiirrong” kujutab soome-rootsi suurpoetessi Edith Södergrani elu viimast kevadet. Admiral Koltšaki elu ja valitsemisheitlusi käsitlev “Võimu rist” sai 1996. a ja “Kohtupeegel” 2002. a Tuglase novelliauhinna “Kuidas tekivad pilved” […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Seesama jõgi”
Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus. Filoloogiaüliõpilasest nimetu peategelase tunded ja keskkond on paiguti väga sarnased Kaplinski enese eluloolistest kirjutistest tuntuga, kuid sündmustik on suurel määral fiktsioon. Kaplinski enda kõrval on teine äratuntav tegelane Õpetaja, kelle […]
“Seitsme küla teedel”
Eelmised kogud kandsid pealkirja “Koduküla teel” ja “Teekaaslane”. Nüüd siis “Seitsme küla teedel”. Naljakas, eks? – Mees aina marsib ja marsib teedel, nii et varbad villis, aga sihile ikka ei jõua. Küllap selle üle võiks mõni hüva kriitik mõnusat naljagi heita. Aga eks igal asjal ole oma põhjused – nii sellel teedegikultusel. Sest käidud-tallatud on […]
“Seitsmes päev”
…”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – […]
“Seitsmes päev”
Linus Asseri päevik …”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale […]
“Selgeltnägija ja muid mõistujutte”
Elas kord selgeltnägija, kes nägi selgelt ennast ja vahel ka teisi. Elas kord kunstikaupmees, kes ei tundnud vähimatki huvi kunsti vastu, küll aga meeldisid talle pildid rahatähtedel. Elas kord noormees, kellele meeldisid pildid, mille peal kujutatust ta aru ei saanud. Elas kord ahv, kes ei soovinud inimeseks saada. Elas kord viirastus, kes tahtis inimeseks saada. […]
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Sellest mustast mungast”
Sari: Eesti romaanivara Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees Saksamaalt pärit noor munk Hinricus on Tallinna dominiiklaste kloostris raskel ajal: linnas möllab katk, varsti algavad usutülid ning 1525. a. suletakse klooster. Hinricus peab rangelt kinni kloostrikorrast, ta ei lase ka maistel tunnetel ennast eksitada. Vaid õilsameelsusest hakkab ta kloostrisse pandud noore […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Septembrifuuga”
Luuletusi 1976-1979 Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust. Taskuformaat
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Setu netu”
Lori-, Lusti- ja lõõplaule aastaist 1983-1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus. (taskuformaat)
“Sfinks sinilillega”
Aga kõige kohal mõttespäi seisab Lenin, sest et Lenin jäi, Taskuformaat
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Siilid udus”
OKKALINE VAIM JA TEMA VÕIM tekste 60ndate vene kultuuriloost Minu jaoks on Jelena üksainus vastuolu. Korduvalt on ta resoluutselt maininud, et ei salli muusikat. Aga samas on ta teksti justkui noodist maha pannud, vähe sellest, helistikku vahetuvalt, tempoga mänglevalt, alatasa imeliku lõpuga … Nii kuulatakse purjus, ent professionaalset pianisti esitamas Chopini, mis pole tal täpselt […]
