“Siimon Selootes”
Noormees Ben-Hamati külast Mure vari laskus üle noore mehe näo. Homme on kaheksas päev ja poeg tuleb lasta ümber lõigata. Siis peab olema selge ka poisi nimi. Hanna oli jätnud selle mehe valida. Nagu ta ütles: isand valigu pojale nimi! Taavet? Saalomon? Hiiob? Jeeram? Joshua? Palju on kuulsaid ja ilusaid nimesid. Nende esimene poeg! Temal […]
“Siin maa peal 3.”
Romaani kolmanda, lõpetava raamatu esimese poole moodustab keskse tegelase kirjavahetus oma Kanadas elava koolivennaga aastail 1972-1991. Viimases jaos asetub vaatlusvälja tsentrisse mees nooremast põlvkonnast, kelle üritus taaselustada oma isaisade talu on määratud nurjumisele saatuse ebasoosingu tõttu.
“Siin, Hüpoloonias”
Romaan. Armas lugeja! Kohtume veelkord siinsamas Hüpoloonias. Nagu sa näed, on hüpoloonlaste näol tegemist inimestega, keda loodus on õnnistanud millegi niisugusega, millest paljud on ilma jäänud ja mille kohta on isegi mõttetu küsida, mis see on. Magu meiegi, kuuluvad nad ühe osana inimkonna hulka. Üks on küll kindel – kui millegagi pole võimalik hakkama saada, […]
“Siinpool paradiisi”
See oli pikk kurnav nädal. Ta tegi oma plaanilisi ja erakorralisi operatsioone, rääkis teiste arstidega, viis üliõpilastega läbi praktikume ja pidas loenguid, aga kõike seda tegi keegi teine temas. Ta oli justkui endast välja astunud, kahestunud. Ning see teine seisis valvsalt palatis voodi kõrval ning pidas aru, kutsus õdesid juurde ja tegi korraldusi, vahetas nõeltel […]
“Siinpool toone voolamist”
Kui koputate mu vigvami uksele ja teile ei avata, siis ei ole mind kodus, siis istun lõuendi kallal ja loon maailma, kus rohi, taevas ja inimesed on rohkem iseeneste moodi. See maailm on väga kaugel, ei saa sealt niisama lihtsalt tulla. Olgu teil kannatust koputada. Taskuformaat
“Silmade avamise päev”
Raamatu peategelane on 20. sajandi 30.-40. aastate vahetuse noor põlvkond, kes astus otse koolipingist Teise maailmasõtta. Sissevaated nende noorte saatusse keskenduvad põhjuste ja tagajärgede, sundvaliku ja valikuvabaduse keerulistele seostele.
“Sinelitaskust seanahkse portfellini”
Turg: Siginal-saginal, trügides, loovides, kätega kombates, hambaga proovides – lettide ümber ja killavoorides kõmiseb kõride kõnekoorides arvutu rahvamurd. Taskuformaat.
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Sinine on sinu taevas”
Mihkel Raua põnevusromaani tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke šokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. […]
“Sinisilmselt. Lood ja laulud”
Selle raamatu sündimise algpõhjus peitub muusikas, sest enne kirjutama asumist olid laulud juba peaaegu lindis. Siis tuli idee avada nende laulude tagamaid, et anda kuulajale-lugejaile võimalus saada pisut rohkem teada maailmast, milles autor, näitleja ja laulja Kärt Tomingas elab. “Sinisilmselt. Lood ja laulud” on nii raamatu kui Kärt Tominga uue plaadi pealkiri. Plaadi leiab raamatu […]
“Siniste põldude orjad”
Autorilt Küllap kutsub see raamat erinevais lugejais esile erinevaid emotsioone. Küllap leiab ta nii eitajaid kui kahtlejaid. Heeringabuumi aegadel aga heeringaekspeditsioonides osalemine äratab ellu eredaid mälestusi, mis tänaseks läinud ajalukku ja kattunud näiva olematuse uduvinega, just nagu poleks seda kõike iialgi olnud. Võtan nende meeste ees mütsi maha selle eest, et and peale kõige mitmekesisema […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Sõltuvussõltumatus”
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Ootamatult antakse talle kolm naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Raamatus on pühendus.
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Sõna romantikast”
Ja millestki sosistab lainetepild. Ja miski on kuristik, miski on sild … Ja vastata enam ma, enam ei saa – kus armastus algab, kus Eestimaa. Taskuformaat
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
