“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Südamel on omad mõtted” I osa
Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde. Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja […]
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)
“Sügismüsteerium”
Psühholoogiline kriminaalromaan Kriminaalromaani peategelane Anette töötab Psühholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel tõlkija. Tema töine elu kulgeb raamatukogus ja koduse arvuti taga tõlketellimusi vastu võttes ja teostades. Vahel saab ta üpris kentsakaid tõlkepakkumisi. Ühel sügisel hakkavad raamatukogus toimuma kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt mõeldud just Anettele, […]
“Suhteliselt kehvad lood”
„Suhteliselt kehvad lood“ on suheteteemaline kalambuurikogumik, mis ei jäta mingeid illusioone – seda õiget leida on pea võimatu ja iga praegune seks on tulevane eks. Kellassepaga käisin ühel kohtingul. Tiksusime hommikuni, aga ta tundus natuke aeglane. Ei hakanud temaga pendeldama, nagunii oleks varsti kellad olnud. Ühel mehel oli voodipesu äri. Temaga tantsides said jalad palju […]
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
“Sulid ja võmmid – kriminaallood tõsielust”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sulid ja võmmid”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sündmusteta suvi”
Kõik on valmis pandud verandale: valge paber, millel päike helgib silmipimestavalt, tint ja kuivatuspaber ja sulg. Tindiku klaasist külge mööda jooksevad helkide harvad joad, vastupeegeldused järve virvendusest. Muudkui alusta, muudkui hakka kirjanikuks. Ei olegi ju küll suurt kevadet veel, aga küllalt selleks mulle, et hoogu võtta. Vaata, lendaski mööda kollane liblikas. Ega tal midagi õietaolist […]
“Suremise eod”
Sari: Eesti Romaanivara Karl August Hindrey (1875-1947) romaan novellides pakub rea psühholoogiliselt süvendatud pilte peategelase, vananeva filosoofiadotsendi, peenetundelise ja hästikasvatatud härrasmehe Hans Joalti elust, peamiselt tema puhkehetkedel: Joalt kuulab muusikat, käib kalal, mängib malet, astub sisse restorani, olles kõige selle juures teda ümbritsevate olude ja inimeste tundlik ning tähelepanelik vaatleja, ajuti vaimukas hindaja ning arvustaja.
“Surm Bulgaarias. Kõik hinnas”
Loomingu Raamatukogu LXV aastakäik 2021 nr 14-16 Vinduv abielukriis ja vaene elu viib paari mõttetule puhkusereisile Bulgaariasse. Kumbki ei tea õieti, miks minnakse. Minnakse, sest on võimalik minna. Kuigi koduski suudetakse vaevu koos püsida. Kas loodetakse suhet taastada või pauguga lõpetada, on õhus, aga pomm ei plahvata, vaid jääb susisema. Bulgaarias lisandub ootamatu rännak uksindusse […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Susanna ja mina”
Selle raamatu peategelane tutvustab end nii: “Kui ma räägin meestele, et ma olen graafik, disainer, siis nad mõtlevad kohe, et ahaa: kunst, noor naine, järelikult kultuur, targad raamatud, festivalifilmid ja muu taoline intellektuaalne ja peaaegu et aseksuaalne värk. Nad ei mõtle minust, et: seks. Mis tegelikult mu olemuse palju paremini kokku võtaks.” Head lugemist.
