“Inglise armuke. Emma Hamiltoni skandaalne elu”
“Niipea kui suurmees vastuvõtjate paati astus, viskus Emma talle õnnest nuttes kaela. Üle lahe kostvate hõisete ja kahuritule saatel lõi ta käed ümber Nelsoni ja talutas võiduka, kuid väsinud kangelase laevakajutisse, jättes endast maha rabatud kuningliku kaaskonna ja oma abikaasa söör William Hamiltoni. Inglismaa vapraimaks inimeseks pühitsetud mees oli varisenud Euroopa kuulsaima naise rinnale.” Kate […]
“Inimesed minu elus”
Tamara Miljutina (1911-2004) mälestused hõlmavad venelaste elu Eestis XX sajandi esimesel poolel. Siin on kirjeldatud Balti põlisvene haritlastele tüüpilist teed: vaimses ja harmoonilises õhkkonnas Tartus veedetud noorus (eelkõige 1920.-1930. aastad), mitmekülgne ja huvitav elu Läänes (Pariisis), tagasipöördumine Eestisse, 1940.-1941. aasta kohutavad sündmused – vangistus ja laagrid, mõneaastane hingetõmbeaeg kodumaal ning teistkordne küüditamine ja stalinlikud laagrid. […]
“Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100”
23. septembril 2009. a. toimus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud interdistsiplinaarne teaduskonverents. Konverentsi korraldas Tartu Ülikool koostöös Uku Masingu Kolleegiumi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga. Käesolev tõlgenduskogumik koondab nii ettekannetel põhinevaid käsitlusi kui ka neile lisandunud kaastöid kokku 26 autorilt. Kogumiku eesmärk on leida värske sõnastuse ja erksa vaatlejapilguga uusi tõlgendusi Masingu mitmekülgsele […]
“Inna Taarna. Vaatan ajas tagasi”
Vaatan ajas tagasi on näitleja ja pedagoogi Inna Taarna mälestusteraamat. Olles sündinud 1926. aastal, sattus Inna Taarna lavale juba 16-aastaselt, kui hakkas tantsima Jaroslavlis asutatud Eesti Kunstiansamblites. Pärast sõda oli ta 1946. aastani “Estonia” tantsija, 1949 lõpetas Teatriinstituudi ning 1950. aastast sai Draamateatri näitlejaks. aastatel 1978-1988 töötas Inna Taarna Pedagoogilise Instituudi režiikateedri õppejõuna. Teater on […]
“Irene ja Frederic Joliot-Curie”
Kuulsate prantsuse teadlase Irene ja Frederic Joliot-Curie nimed on kogu maailma avalikkusele hästi tuntud. Nende avastused tuumafüüsika alal olid põhjapanevad, nad rajasid tee tuumatehnika suurtele saavutustele, mis on tänapäeval meie käsutuses. Irene ja Frederic Joliot-Curie´st on juba kirjutatud palju häid ja eredaid teaduslikke artikleid ja raamatuid, mille hulgas on ka biograafilist laadi teoseid. Kuid kahe […]
“Iseolemise vägi. Rein Randveer kindral Laidoneri jälgedes”
Lugeja käes on raamat mehest, kes elas 98-aastaseks, kes 33-aastaselt, pärast lahinguid Narva ruumis, langes NKVD küüsi ja tegi lähemat tutvust Pagari tänava ning Patareiga. Ta lootis, nagu paljud teisedki, et ega venelased kauaks Eestisse jää. Selle eest hoolitsevad juba inglased ja ameeriklased! Kui “venelased”, s.t. Vene sõjavägi siit lõpuks läks, oli Rein Randveer 83-aastane. […]
“Isiku tunnistus”
Kas romantilisel hingel on kohta 21. sajandil? Mida tähendab “olla eestlane”? Kus on eesti kultuuri juured? Milles on olemise mõte? Mis meist saab ja mis alles jääb? Neile küsimustele otsitakse selles raamatus vastust. “Isiku tunnistus” on kuuekümnendate põlvkonna ühe olulise esindaja, kirjaniku, kirjandusteadlase ja publitsisti Rein Veidemanni pihtimus. Tema elu- ja mõttelugu.
“Islami viis tugisammast. Algajatele ja kesktasemele”
Eesti keeles ei ole ilmunud palju raamatuid islami kohta ja need, mida meie raamatupoodide riiulitelt leida võib, ei ole tavaliselt moslemite endi kirjutatud. Seega ei ole neist võimalik islami seisukohast adekvaatset informatsiooni leida ning veel vähem on moslemitel oma usu kohta midagi praktilist õppida. “Islami viis tugisammast” püüab olukorda pisut leevendada ning pakub nii algajatele […]
“Ita Ever. Elu suuruses”
Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. “Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud,” leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu […]
“Ivar Stukolkin”
Sari: “Olümpiavõitjad” Sportlike saavutuste poolest võin ma oma spordikarjääriga igati rahul olla. Paremat tahta oleks raske: olümpiavõit ja olümpiamedalid räägivad enda eest. See on sporditee tipp, mida võib uhkusega meenutada. Seda enam, et suutsin tippujumise kõrvalt lõpetada ka ülikooli ja läbid ajateenistuse. Kõik oli seega peaaegu üheaegselt saavutatud ning sellises olukorras võinuks rahulikult ka sportlasena […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jaak Uudmäe”
Sari: “Olümpiavõitjad” “Olümpiavõit on üks etapp, üks osa minu elus, aga mitte kogu elu. Jah, see võit midagi näitab: et oled suutnud pingutada ühe selge sihi nimel, et oled kohusetundlik ja töökas. Aga see on ka kõik. Kogu ei ole võimalik elada ühe olümpiavõidu valguses. Ning edaspidine elu on kulgenud ikkagi nii, et ei ole […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Jaan Kross ja Tallinn”
Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Kasutatud on rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust, mida ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest. Raamatu koostas Maarja Undusk. Tallinna kuvandist Krossi loomingus kirjutas Toomas Haug. Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde. […]
“Jaan Kross”
Valgusküllane trepikoda sai üles ronivate soomlasele aastatega väga tuttavaks. Tuju tõusis juba ette, ja ülemise korruse uks oli alati lahti. Sõbralik vastuvõtt ja soe õhkkond mõjusid millegi erilisena, sest oli ju teada, kui intensiivselt valmis selles kirjanduslikus töökojas teos teose järel. Palju tänu Ellen Niidule. Ta on olnud märgatavaks toeks kogu Jaan Krossi kirjanikutööle, ja […]
“Jaan Talts”
Sari: “Olümpiavõitjad” Olen mõelnud, miks just minul õnnestus teha palju maailmarekordeid ja rekordeid üldse. Ja miks mina lihtsa maapoisina kusagilt Eestimaa nurgast Massiarust üldse sattusin suurde sporti. Nii öelda jala uks vahele saavad ju paljud, aga sealt edasi väga vähesed. Mina aga trügisin edasi ja üllatavalt kiiresti ja kindlalt, nagu olekski mulle koht seal üleval […]
“Jaan Tõnisson. Koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks”
Koguteose Väljaandmise Toimkond: Evald Blumfeldt, Henno Jänes, Juhan Kauri, Maria Kleitsman, Indrek Martinson, Mikk Põlde – esimees, Imant Rebane, Gustav Ränk ja Armin Tuulse (Stockholm), Karl Aun (Waterloo, Kanada), Artur Grönberg (Montreal), Aleksander Peel (Toronto), Arno Raag (New York). Keeleline korrektor Johannes Aavik Saateks Käesoleva koguteose väljaandmise mõte algatati nõupidamisel 10. veebruaril 1958, mis Stokholmis […]
“Jaan Tõnisson”
Jaan Tõnissoni mälestuseks Lühike kõle jõulueelne päev oli lõppenud. Tühjadel Tartu tänavatel keerutas vinge tuul tuhkjat lund. All-linnas kumises Raekoja tornikell igal veerandtunnil. Ainult üksikuid inimesi ruttas veel siin-seal – mureliku meele ja hirmunud silmadega. Varsti oli öö saabumas ja homne päev võis tuua uue murekoorma paljudesse südametesse. Seda võis juhtuda veel varemgi – hilisõhtul […]
“Jack London”
See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema oma sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. “Meremees sadulas” rajaneb Londoni viikümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.
