“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Lapsepõlveküla. Jutte maal veedetud lapsepõlvest”
“Lapsepõlveküla” on seiklusrikas ja ajaloomaiguline lugu ühest õnnelikust lapsepõlvest 1980ndate Eesti külas, kus osake taluagsest elukorraldusest toimis veel kolhoosikorra tingimustes. Siin on lapse mõnus igapäevane äraolemine olevikuhetkes, selle kõrval võib aga hoomata vanema põlvkonna vaoshoitud ja vastuolulisi tundeid toonase ajajärgu suhtes. Kirjeldan tollast olustikku, lihtsaid külainimesi, loodust ja maatöid. Muidugi ei saanu ma meenutades mööda […]
“Lapsi ei võta minult keegi”
Dramaatiline lugu ühe ema otsusekindlusest saada tagasi röövitud tütar ja poeg. See raamat räägib kõige rängemast sündmusest minu elus – mees, keda ma oma abikaasana armastasin ja usaldasin, röövis mu lapsed. Kuni selle hetkeni olin pühendanud end sedasama kogenud emade aitamisele ja abikaasa oli mind alati toetanud. Mitte sekundikski polnud mulle pähe turgatanud mõte, et […]
“Lasnamäe valge laev”
Lasnamäe paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku võõra territooriumina. Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad tõestavad, et […]
“Laterna magica”
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani mälestusteraamat (1987). Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut. Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema …
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Laulumemm Linda Saul”
Linda Saul (1907-1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konsevatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. […]
“Lavakooliraamat 1”
16 intervjuud Lavakunstikooli õpetajatega “Teatripedagoogika on nii varjatud ja efektivaene valdkond, et kui uute näitlejate juurdevoolulüüsid sulgeda, siis aastaid ei märkaks seda keegi; aastaid ei muutuks esietendustega pikitud voogavas teatrielus miski. Muutumine algaks vaevumärgatavalt, ainult tähelepanelikule aednikule taibatavalt, kuni äkki märkaksid kõik: meie armsad õunapuud on vanaks saanud! /…/ Teatrikool nagu iga teinegi kool pole […]
“Lavakujunduse sünd”
Kauaaegse teatrimehe (s 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932.a Narva Teatris ja kulges põhiosas “Vanemuise” lavastusi kujundades (1940-64). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid lavapildid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult hindajate […]
“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Leigo”
Kuidas teha nii, et inimesed tuleksid kurat-teab-kuhu tegema tont-teab-mida, oleksid seejuures rõõmsad ning annaksid vabatahtlikult killukese oma raske tööga teenitud rahast? Leigol on see nõks kätte saadud. Igal suvel trotsitakse laiskust, põuda, vihma, mäda, muda ja muud koledat ning tullakse ahmima ilusat. Seda ilusat ka pakutakse. Ja nii, et vähe ei ole. Olen ise käinud […]
“Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja”
Kambja valla edelapoolses osas, otse Vana-Kuuste valla piiril, jookseb sügav, paiguti järskude nõlvakutega, siin-sääl metsaribadega palistatud ürgorg, mille põhjas Kambja kihelkonna tähtsaim ja pikim jõgi – Konsa jõgi – endale tee on rajanud. See on Konsa org. Hulga kilomeetrite pikkuselt lookleb ta kord madaldudes, kord äkki sügavnedes, vahest laienedes ja mõnel kohal jälle oruseinte vahel […]
“Lenin. Biograafia”
Robert Service analüüsib Lenini kui poliitilise liikumise juhi ja mõtleja karjääri kaudu nii Oktoobrirevolutsiooni sündmusi kui marksismi-leninismi ideid. Autori tähelepanu keskmes on üheparteiline riik, kommunistide majanduspoliitika, diktatuur ja Euroopa sisesõja poliitika. Nõukogude Liidu algupära uurides selgitab raamatu autor Leninist jäänud ning isegi pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991.aastal osaliselt püsiva riigi ja ühiskonna olemist. Robert Service […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liblikas, kes lendas liiga lähedale”
Mati Unt ja tema aeg. Aasta Raamat 2024 võitja: Parim eesti autori teabekirjanduse raamat “Liblikas, kes lendas liiga lähedale” – see on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest.
