“Rikaste ja kuulsate armuelud”
Lava- ja ekraaninäitlejad, kes jätsid oma parimad esitused magamistoa seinte vahele. Paavstid, presidendid ja poliitikud, kelle südameasjad said riigiasjadest olulisemaks. Ajaloo tähelepanuväärsemad seksmaniakid, kurtisaanid, nümfomaanid ja gigolo´d. Marilyn Monroest Mozartini, Janis Joplinist Carl Jungini, Casanovast Katariina Suureni, kõigi nende lood on ära toodud selles klassikalises toredate ja tublide seksimürglis. Ülimalt loetav ning täis intiimseid naljajutte, […]
“Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine”
Dramaatilises mõtiskluses Ronald Reagani elust esitab ajaloolane Paul Kengor ülevaate neljakümnendast presidendist, mida pole veel kunagi kirjutatud – see jutustab üksikasjalikult Reagani kampaaniast Nõukogude Liidu vastu, mis kestis rohkem kui nelikümmend aastat. Kasutades äsja avalikustatud dokumente, paneb Kengor kokku üllatava mosaiigi Reagani sõnadest ja tegudest, mis lõid jalust maha Nõukogude Liidu. Alates Reagani salajasest abist […]
“Roald Amundsen. Mees, keda kutsus meri”
Poola kirjanike, abielupaari Cientkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodevälja esmaläbimine laeval “Gjøa” 1903-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. a. “Viis silmapaari, mis olid suunatud Norra lipule, särasid rõõmust ja uhkusest. Ma rullisin lipu tuule käes lahti, et see esimesena lõunapoolsusel lehvima lööks,” […]
“Roheline hääl”
Mõni nädal enne kooli lõpetamist ütles proua Helmi Kont, meie klassijuhataja, et direktori kabinetis ootab mind Ülemnõukogu Presiidiumi töötaja, kes tahab minuga rääkida neljasilmajuttu, – ja mina ehmusin: neljasilmajutud teevad alati valvsaks. Kooliaasta keskel oli mind kutsutud Komsomoli Keskkomiteesse ja Raoul Viies, hilisem kultuuriministri asetäitja, oli küsinud minult nõudlikul toonil: miks teie kui koolikomitee esimees […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Rousseau ja mässumeel”
Eessõnast: /—/ Mulle tundub, et on väga tähtis heita pilk Rousseau maheduse maski taha, kuivõrd ma tunnen paljugi tema vaimust ära tänapäeva Ameerika Ühendriikides. Meis, ameeriklastes, on midagi väga kena ja väga vooruslikku. Sarnaselt Rousseau’ga tahame me päästa maailma. Me tunneme kaasa õnnetutele rahvastele. Kuid miski selles kaastundes hirmutab mind. Ma mõtlen kartusega, kuhu see […]
“Rubens”
Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali […]
“Rudolf Tobias sõnas ja pildis”
Loodetavasti äratab käesoleva raamatu ilmumine helilooja 100. sünniaastapäeval rohkem huvi eesti muusika ühe kõige silmapaistvama esindaja vastu, kelle üle meie muusikute praegune põlvkond võib uhkust tunda. Tegemist on endise raamatukogu raamatuga, paberkaaned katki, taskuformaat.
“Rudolf Tobias”
Rudolf Tobias (1873-1918) on esimene silmapaistev eesti helilooja, kes sai kompositsiooni erialal põhjaliku hariduse, tänu millele ta võis rikastada meie rahvuslikku muusikat omapäraselt värske helikeele ja uute žanritega – instrumentaalmuusika, aariate, ballaadide, vokaalansamblite, tsüklilise kammermuusika, avamängu, sümfooniliste piltide, klaverikontserdi ja vokaalsümfooniliste teostega (kantaat, oratoorium). Paraku on tema mahukas looming suhteliselt vähetuntud. Kodumaal töötas ja lõi […]
“Ruut Tarmo”
“Ruut, mu Ruut! Pühendan selle raamatu Sinule – nii hea või halb, kui ta on. Olen tänulik, et mul on nii palju mälestusi meie elust, kus vahel tuli käia ka rasket rada. On hea seegi, et Sinul ei tulnud mind taga leinata, vaid et see koorem jäi minu kanda. Minul pole enam olevikku ega tulevikku. […]
“Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947”
Toimetanud: Toomas Hiio Ado Kisand (12. märts 1929 – 22. märts 2013) oli ehitusinsener, kes harrastas luule- ja maalikunsti. Autori varasele kunstiharrastusele osutavad ka siinse päeviku illustratsioonid, esemete joonised ja asukohaskeemid. Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku […]
“Saaremaalt suurele maale”
Nagu Vargamäe oli suur käskija, nii oli seda ka Sassi, kuigi mul seal muid huvisid polnud, kui et sain oma tööga talvise toidu ja talupoeglikud rõivad. Tähtis oli see iseloomu karastus, töömentaliteedi omandamine, vastutustunde kasvatus, kokkuhoidlikkuse, ettenägelikkuse, enese ülespidamise vaimsuse juurutamine, mis on kõik kokku minust teinud selle, kes ma järgnevad aastad olen olnud ning […]
“Saatus ja valikud. Arnold Meri lugu”
Raamatu autor on pannud minajutustusena kirja Arnold Meri, esimese eestlasest Kuldtähe kavaleri keerulise elusaatuse, mida laiemalt ei teata. Lugeja saab osa tema värvikast lapsepõlvest Jugoslaavias, üksikasjalikult on kirjeldatud Meri sõjateed Teises maailmasõjas ja NKVD repressioone 1950. aastate alguses. Loodetavasti annab see raamat vastuse mõnelegi probleemile. Ehk paneb ka mõtlema, miks tänases Eestis on Arnold Merist […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Saksa romantikud. Näidendi ja saatused”
Sisukord Unustust trotsida Saksa romantism. Kokkupuuted ja mõjutused Ludwig Tieck (1773-1853). Ainult kirjanik / Saabastega kass. Tõlkinud Kadri Adamson. Värsid tõlkinud Mati Sirkel Heinrich von Kleist (1777-1811). Elu kui kaotus ja kui looming / Lõhutud kruus. Tõlkinud Paul viiding / Heilbronni Katake. Tõlkinud Paul Viiding. II-V vaatuse proosateksti tõlkinud Mati Sirkel Ernst Theodor Amadeus Hoffmann […]
“Salapärasest “Da Vinci koodi” loojast”
Dan Browni intrigeeriv elulugu. Dan Browni New York Timesi menukit “Da Vinci kood” on müüdud miljoneid eksemplare üle neljakümnes keeles ning sellest on saanud ülemaailmne nähtus, mis on innustanud salaühinguid, rahvusvahelisi muuseumiekskursioone ning isegi peagi kinos linastuvat filmi. Kuid “Da Vinci koodi” ja paljude teiste oma romaanide fenomenaalsest edust hoolimata on Dan Brownil endal õnnestunud […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Salme Reek. Noor vana daam”
Salme Helen Reek Sündinud 10. novembril 1907 Pärnus Ju(u)lia ja Juhan Reegi esimese lapsena. 1916 (?)-1927 õppis Pärnu algkoolis, Tallinna saksa erakoolis, Pärnu gümnaasiumis ja Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumis. 1927-1930 Draamastuudio teatrikooli õpilane. Arvatavasti 1929 v 1930-1933 Gerd Neggo tantsustuudio õpilane. 1930-1996 Eesti Draamateatri (aastani 1937 Draamastuudio Teater) näitleja. Alates 1934 Eesti Näitlejate Liidu liige. Alates […]
“Samarkandi kuum suvi”
Samarkand – kauge ja võõras idamaa pärl avaneb läbi ajalooseikade, legendide, rahvakommete ja igapäeva islami, mida autor on kaasahaaravalt, ladusa jutustuse vormis oma raamatu lehekülgedel põiminud.
