“Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906–1917”
See raamat räägib hilise Vene impeeriumi poliitilisest ajaloost üleminekul isevalitsuselt põhiseaduslikule korrale aastail 1906–1917. Lähemalt jälgitakse parlamendi alamkoja Riigiduuma asutamist, struktuuri, töökorraldust ja otsuste langetamise mehhanismi, selle kohta impeeriumi võimuorganite süsteemis, antakse ülevaade tähtsamatest sündmustest ja seadusprojektidest duumas. Üksikasjalisemalt käsitletakse Balti-temaatikat, Balti provintsidest valitud duumaliikmete seadusandlike algatuste ja arupärimiste menetlemist, poliitiliste jõudude teravaid debatte Balti […]
“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Victor Hugo”
Mitte juhuslikult pole Eesti Kirjanduse Selts, asudes tutvustama laiale lugejaskonnale maailma suurmeeste elu ja tööd, võtnud esmajoones oma kavasse Victor Hugo nime. Sellega avaneb vaade rahvale, ajajärgule ja isikule, milliseile võrdseid näeme harva. Juba Prantsusmaa läinud sajandi politiiline ajalugu on äärmiselt vaheldus- ja sisurikas. Sellel alul käivad kõrgelt üleilmliku vapustuse lained, mis oli tõstnud väikese […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Viis aastat peidus”
Kui ma 507 aastat pärast Kolumbust Ameerikasse jõudsin, oli seal ikka veel, mida avastada. Näiteks seda, et David Letterman ei olegi parem kui Urmas Ott. Või et mu oma abikaasa polegi halvem kui need miljonid mehed maailmas, kes vana naise hea õnne korral uue vastu vahetavad. See on raamat teie igaühe julgustamiseks. Siit ei pruugi […]
“Vikerkaare saladus”
Raamat Heli Läätsest. Ürgseist ürgseim on koduvärava kutse, sest sealt algas helisev DO. Laps, kes kõndis maadligi, hakkas otsima oma laulu, meeles veel hällilaulude helgus. Sirgudes ei pilganud ta elu ja seepärast pole iialgi elu teda pilganud. Ikka maadligi, ikka südamete ligi ja pilk päikese poole. Millal tabas ta hetke, mil südamed olid kõige soojemad, […]
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Sari: Eestile elatud elud
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor.
“Vitae sanctorum. Pühakute elulood I”
Põhjamaade pühakud Liivimaa Meinhard Norra Olav Taani Knud Uppsala Henrik Rootsi Erik Islandi Thorlakur Rootsi Birgitta
“Võimalik!”
Seesama maapoiss usub, et ta viiakse nüüdisaegsete vahenditega maailma tippu, ja nii ta suudabki kõike. Mina tean, et ta võib saada parimaks, selles ei ole mingit kahtlust. Ta usub, et kõike on võimalik teha puhtalt, ja ta suudabki seda. Gert Kanteri treeneri Vesteinn Hafsteinssoni kiri autorile 2. augustil 2002
“Võitluses võidetud elu”
Realisti, soomepoisi, vabadusvõitleja A. Raudoja memuaarid
“Voldemar Panso päevaraamat” I ja II köide. 2 raamatut karbis
I köide. I-V päevaraamat Sisukord: Panso päevaraamatuid teele saates. Merle Karusoo Tuttav ja avastuslik Panso. Lea Tormis I päevaraamat 8. detsember 1931 – 8. aprill 1941 II päevaraamat 3. mai 1941 – 21. juuni 1942 III päevaraamat 21. juuni 1942 – 21. oktoober 1943 IV päevaraamat 22. oktoober 1943 – 13. aprill 1945 V päevaraamat […]
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Võõrleegioni trikoloori all”
Prantsuse võõrleegion (pr.k. Legion etrangere) on 1831. aastal asutatud unikaalne eliitüksus Prantsuse armees, kuhu võetakse Prantsusmaa teenistusse vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest. Võõrleegion asutati eeskätt Prantsuse koloniaalvalduste kaitseks, andmaks võimalusi värvata armeesse ka mitteprantslasi. Kaudne eesmärk oli eemaldada ühiskonnast potentsiaalsed mässajad ja tülitekitajad. Algne asukoht oli Alžeeria. 19. sajadnil oli leegionil oluline osa Prantsuse koloniaalimpeeriumi laiendamisel […]
“Vootele Veikat. Lauluga ja lauluta”
Vootele Veikati pehme bariton heljub ümaralt ja mõnusa tämbriga ning laulja viib oma osad läbi kindlalt ja läbimõeldud tõlgitsuses. Siin on sügavat sisseelamist, tundmuste värvingut ja seesmist jõudu, mis teeb lavalt esitatava kuju usutavaks ja nauditavaks ka mängulisest küljest. Nõnda kirjutas 8. novembri 1939. aasta Päevaleht Vootele Veikati kümnenda lavategevuse juubeli puhul.
“Vrubel”
Maal tundus väikekodanlastele skandaalne. “Istuvast deemonist” sai nende õelate pilgete märklaud. Sellele teosele oli juba saatusest määratud kunstnikku publikuga ägedalt riidu ajada. Mida arvas sellest Vrubel ise? Algul ta vist ei osanud oodatagi, et tema maal teistele sellise mulje jätab. Aga rõõm, mida ta publiku jahmatusest ja nõutusest tundis, polnud teeseldud.
“Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu”
Jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni ehk Eevat (1905-63) peetakse läbi aegade parimaks Eesti kaitsemängijaks. Koos väravavaht Evald Tipneri ehk Eevi ja ründaja Eduard Ellmanni ehk Etsiga moodustas ta tosina aasta vältel trio, kelle ümber rahvuskoondise treeneritel oli hõlbus löögijõulist meeskonda punuda. 8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister oli vankumatu aga vaid palliplatsil. Eugen Einmanniga seostusid lisaks […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“William Tomingas. Mälestused”
USA-s surnud eesti sõjaväelane, tööstur ja ajakirjanik kirjutas võõrsil mitu kõmu tekitanud raamatut esimese Eesti Vabariigi kohta. Ta oli Tartu rahudelegatsiooni sekretärina riigi sünni juures, osales Vabadussõjas ja toetas hiljem vapse.
